Tutvume viinamarjasordiga – Riesling!
Riesling viinamarjasort on tuntud kui üks kõige aristokraatlikumaid ja mitmekülgsemaid. Parimad veinid on ühtaegu kosutavad ja ülevad, aromaatsed ja karmid. Sordi kodumaal, Saksamaal, nimetatakse Rieslingut suisa veinide kuningaks!
Rieslingu aupaklikkusest annab aimu, et just sellest viinamarjasordist oli valmistatud vanim vein, mida kaasaegsed veiniarmastajad on julgenud lahti korkida ja maitsta. Täpsemalt avastati 1960. aastatel Londonis hoiul olnud Riesling viinamarjasordist vein, mis pärines 1540. aasta saagist. Tollasest pärit degusteerimise märkmed näitavad, et maitsjate hinnangul oli vein jätkuvalt suurepärases vormis.
Millised on Rieslingust valmistatud veinid?
Rieslingu viinamarjasordi eripäraks on selle mitmekülgsus ja “avanemine” ning võime pikalt areneda. Aroomidest võib pokaalis Rieslingus tabada suviste niitude, virsikute ja lillede lõhna iseloomustades kõike seda, mis on iseloomulik valitud Rieslingu kasvukohale.
Erinevalt enamikest valgetest veinidest on Rieslingul suurepärane võime aastatega aina huvitavamaks muutuda. Nii nagu punased veinid muutuvad aastatega reeglina kaunimaks, leidub põnevust ka vanemates Rieslingutes.
Rieslingu eripäraks ja eduka vananemise saladuseks on selle kõrge happesus. See annabki sellest viinamarjasordist veinidele struktuuri ja vastupidavuse. Samuti vabad käed ja loomingulisuse veinimeistrile, kes saab Rieslingut just enda soovide järgi kujundada ja arendada. Nii võib kasvukohast ja veinimeistrist sõltuvalt olla Rieslingu viinamarjasordist valmistatud vein kuiv, poolkuiv, poolmagus või magus (botrütiseeritud või külmutatud viinamarjadest).
Kuidas Rieslingut valida?
- Trocken – kui Sulle meeldib kuiv Riesling, siis otsi sildilt just “trocken” nimetust. See viitab kuivale veinile, kus veini alkoholisisaldus on vähemalt 11%.
- Feinherb – poolkuiva veini armastajad peaks otsima pudelilt just seda nimetust. Nendel veinidel on kergelt magus, kuid siiski kuivemapoolne järelmaitse.
- Halbtrocken või lieblich – just nende nimetuste alt leiab poolmagusaid veine, mille alkoholisisaldus on sealjuures umbes 9-10,5%.
- Magusaid Riesling veine leiab mitmeid:
- Austrias, Saksamaal ja Kanadas on näiteks populaarne külmunud viinamarjadest IceWine valmistamine.
- Teine levinud dessertveinide valmistamise võte on seda teha botrütiseeritud ehk väärishallitusega nakatunud viinamarjadest.
Millised on Rieslingu kasvupiirkonnad?
Riesling armastab peamiselt just jahedat kliimat. Täiusliku maitsetasakaalu saavutamiseks peavad viinamarjad küpsema kaua ja aeglaselt.
Enda koduriigis Saksamaal kasvab Riesling viinamarjasort kõigis 13 piirkonnas. See õitseb erinevates kliimades, alates külmast ja jahedast kuni soojemate piirkondadeni.Riesling on üks väheseid sorte, mis suudab enda kasvukoha terroir’i võimalikult täpselt edasi anda. Nii veinide aroomist kui maitsest saab leida vihjeid istanduse geograafilisele asukohale ning mullaomadustest kliimani. Riesling kasvab edukalt väga mitmesugustes muldades, sealhulgas kiltkivis, vilgukivis, graniidis, fossiilsetes lubjakivides, kvartsiidis, rüoliitides ja liivakivis.
Rieslingut ei kasvatata muidugi ainult Saksamaal. Levinud kasvupiirkondadeks on näiteks ka Prantsusmaa ja Austria, kus elegantsed valged veinid on suure au sees. Näiteks Prantsusmaal Alsace piirkonnas on moes kuivad ja täidlased, sealjuures kõrge alkoholiprotsendiga Rieslingud. Austria veinipiirkonnad Wachau, Donau ja Kamptal loovad puhtaid, mineraalseid ja valge pipra viimistlusega Rieslingid.
Mis toiduga Rieslingut sobitada?
Hea happesuse tõttu on Rieslingust valmistatud veinid heaks kulinaarseks kaaslaseks ning laialt kombineeriyavad. Põhilisteks sobitusreegliteks võib anda 2 peamist soovitust:
- kuivad veinid – mereandide, sealiha ja idamaise köögiga;
- magusad veinid – magushapus kastmes toidud, magustoidud või niisama nautimiseks.