Merlot’ peetakse üheks kõige sõbralikumaks viinamarjasordiks, mis kasvab edukalt ka külmadel savimuldadel, kus soojalembesed sordid hästi ei valmi ning on vastupidav viinamarjahaigustele. Korjeks saavad Merlot’ist varavalmivad, suured, õhukese koorega sini-mustad marjad, millest saab valmistada parajalt kangeid ja mitte liiga happelisi veine. Merlot viinamarjasort on tõeline kameeleon, mis olenevalt veinivalmistamise tehnoloogiast ja eelkõige kasvukoha kliimast võib jõuda pudelisse täiesti erinevate iseloomudega.

Millised on Merlot veinide maitse ja aroom?

Merlot viinamarjasordist tehtud veinide peamised iseloomujooned on punased küpsed marjad, mõõdukad tanniinid ja õrn lõpptulemus. Nende omaduste peamisteks põhjusteks on marjade keskmisest suurem suurus ning keskmine tanniinsus. Seetõttu leiab Merloti sageli just seguveinides kasutusel selleks, et tanniinsematest sortidest nagu Cabernet Sauvignon või Malbec valmistatud veine pehmendada. Noores Merlotis võib olla tunda kookospähklisust ja vaniljet. Pikaajaline laagerdumine täiendab aroomibuketti suitsuste ja tamme toonidega, aga võib tuua esile ka suitsuliha, röstsaia ja vaigu hõngu. Eriti kaua küpsenud Merlotidest võib leida ka sügavaid noote seedrist, nahast, seentest ja trühvlist. Soojemate piirkondade Merlot’ides domineerivad maitses küpsem puuviljasus ja liköörsus, jahedates piirkondades aga punased marjad, piparmünt ja eukalüpt.

Merloti kasvatuspiirkonnad

Jahedamates piirkondades valmistatud Merlot veinid on struktureeritud ja kõrgema tanniinisisaldusega. Aroomides tulevad esile tubakas, vaik ja alusmets. Võib ka mõnikord juhtuda, et jahedama kliima Merlote peetakse ekslikult Cabernet Sauvignoniks.
Sellises stiilis Merloti esindavad näiteks Prantsusmaa, Itaalia ja Tšiili. Klassikaline Merlot stiilinäide tuleb Bordeaux’st, Gironde’i paremkaldalt piirkondadest nagu Saint-Emilion, Pomerol, Fronsac.

Soojemates piirkondades valmistatud Merlot veinid on mahlakamad ja vähem väljendunud tanniinidega. Seetõttu laagerdavad mõned tootjad Merlot’ tammevaatides kuni 24 kuud, et anda veinidele rikkalikku struktuuri.Sellises stiilis Merlot’ esindavad näiteks California, Austraalia ja Argentiina. Klassikaline stiilinäide on California Merlot Napa Valleyst või Paso Robles.

Millise toidu kõrvale Merlot veini nautida?

Tänu Merloti keskmisele tanniinsusele ja vaoshoitud happesusele on ta toidussobituste osas paindlik. Näiteks sobib Merlot harmooniliselt kanalihast ja muudest kergematest lihadest valmistatud roogadega. Samuti saab Merloti sobitada ka kergelt vürtsika tumeda lihaga, näiteks praepardi või veiselihaga. Merloti ei soovitata serveerida aga kala või tumeroheliste lehtköögiviljadega (v.a juhul, kui need on keedetud või hautatud). Samuti pole heaks kaaslaseks väga vürtsikad toidud, mis tapavad Merloti aroomi.

5 huvitavat fakti Merloti kohta:

• Merlot on kasvualade suuruselt teine sort maailmas Cabernet Sauvignon järel.
• Merlot on Prantsusmaa kõige populaarsem sort, kuigi enda kuulsusega saavad tihtipeale rohkem tähelepanu Cabernet Sauvignon Bourdeaux’is ja Pinot Noir Burgundias.
• Merlo viinamarjasort on üks viiest enimlevinud sordist Itaalias.
• Merloti vanemad on Cabernet Franc (isa) ja Magdalene Noir de Charentes (ema).
• Merloti peetakse küll üheks leplikumaks viinamarjasordiks, kuid teda on keerulisem kasvatada kui näiteks Cabernet Sauvignoni.

Postituse autoriks on Edrinks sommeljee Zanna Ossipova.