Grenache punast viinamarjasorti tasub otsida veinipudelitelt vastavalt piirkonnale päris mitme eri nime alt – näiteks Hispaanias on ta tuntud kui Garnacha ja Itaalias Cannonau.

Garnachat nimetatakse sageli Vahemere Pinot Noir’iks ja seda põhjusega. Sarnaselt Pinot Noir’iga on ka Grenache mari üsna kahvatu kestaga ja toodab vähe tanniini. Suurim sarnasus nendel viinamarjasortidel väljendub aga tundlikusest terroiri osas. Nagu Point Noir, on ka Grenache’st valmistatud vein terroiri eripäradest väga tugevalt sõltuv – tulemust mõjutavad tugevalt nii kliima, pinnasetüüp kui ka viinapuuaia kasvukõrgus.

Garnacha ajalugu ja sünnikodu

Sordi täpset sünniaega pole teada, kuid enamik allikaid nõustub, et Garnacha esimesed ilmnemised jäävad Hispaaniasse Aragóni mägedesse, Kataloonia ja Navarra vahele. Veini varajase sünonüümi Tinto Aragones ehk tõlkes “punase aragoonlase” esmamainimisi leiab juba aastast 1513.

Garnacha on pikaajaliselt lausa päästeingli staatusega sort Hispaania, Prantsuse ja isegi Itaalia veinitootjate jaoks. Ajalooliselt on Garnacha jäänud erinevates seguveinides aga suisa ebaõiglaselt teisele või isegi kolmandale tugirollile.

Sordi populaarsuse kiire kasv järgnes viinamarjaistandusi vaevanud phylloxera-pandeemiale (viinamarja juuretäi). Peale seda tõestas Garnacha ennast vastupidava viinamarjasordina ning sai tänu enda heldele saagikusele ja suhkrusisaldusele tähtsama rolli.

Lõuna-Rhone’is asendas Grenache töömahukat Mourvèdre’i ja praegusest Châteauneufist rändas see sageli Burgundiasse, et “parandada” keerulisi Pinot Noiri aastakäike.

Garnacha veinide erinevad näod ja stiilid

Nagu tavaliselt, varieeruvad ka ühest viinamarjassordist valmistatud veinide stiilid palju  sõltuvalt tootmispiirkonnast. Tutvustame kõige silmatorkavamaid Hispaania piirkondi, kus Garnacha on suure au sees:

• Garnacha kodukohas Aragonis valmivad erksas stiilis võimsad veinid, milles domineerivad moosised noodid, küpsed mustad marjad ja magusate vürtside nüansid. Piirkonnas on palju lubjakivi ja esineb põlevkivi lisandeid, mis annavad terroirile põnevust juurde. Siin valmistati üks esimesi 100-punktilisi Parkeri Garnachasid – Austraalia enoloogi poolt valmistatud Alto Moncayo. Selles pro-Austraalia stiilis valmistatud veinis domineerivad jõulisus, küpsus ja moosisus.
• Navarras valmistatakse peamiselt roosasid veine, mis eristuvad erksa aroomi ja rikkaliku maasikavarjundiga maitse poolest. Hispaania roosad veinid olid väga populaarsed just enne kahvatute Provance’i roosade võidukäiku.

Rääkides Navarra punastest veinidest, siis pärast Domaine Lupieri veinide maitsmist mõistate, et siin on ainulaadne stiil, mida võib nimetada Atlandi Garnachaks. Veinide aroom on äärmiselt värske, kus on tunda rohkem metsa kui aeda, musti marju, rikkalikult ürte ja piprasust. Ja mis kõige tähtsam, Navarra punastest leiab Garnacha oma parima happesuse, tanniini ja sügava värviga.

• Rioja piirkonnas eelistatakse Garnachast ühesordi veinide valmistamist, mis pakuvad meile veine punaste marjade, lillede ja ürtidega. Rioja piirkonna võib jagada geograafiliselt kaheks ida- ja läänepiirkonnana, kus Garnacha on peamiselt domineerinud idas. Rioja idaosas, varasema nimega Baja, nüüd Oriental, on kliima vahemereline, temperatuurid kõrgemad ning sademeid vähem. Näiteks Tempranillo viinamarjasort kipub sellistes tingimustes muutuma kiiresti moosiseks, kuid Garnacha jaoks on see parim kasvukeskkond. Rioja Quiñon de Valmira on üks enimhinnatud ja kalleim Garnacha, mille on valmistanud maailmas tunnustatud veinimeister Alvaro Palacios.
• Priorat ja Montsant on kõrvuti asetsevad veinipiirkonnad Kirde-Hispaanias. Nende piirkondade terroriri erinevused on üsna selged: kus on puhas kiltkivi, see on Priorat, kõik muu pinnas aga juba Montsant. Kliima on siin kuum ja kuiv, mille tulemusena täiendati ajalooliselt Garnachat sageli Carignaniga, et aidata säilitada veini happesust. Enne filokserat kasvatati piirkonnas lisaks Garnachale ja Carignanile ka pisut Monastrelli.

Hoolimata sajanditepikkusest ajaloost on Priorat noor veinipiirkond, kus alles 1989. aastal valmistati esimene aastakäik. Clos Dofi, Clos Mogador, Clos Martinet, Clos Erasmus ja Clos de l’Obac on need veinimajad, mis panid piirkonna veinivalmistamisele alguse ja tõid tunnustuse veinimaailmas.

Priorati piirkonna Garnacha stiili on võimatu ühtselt kirjeldada – siin oleneb kõik külast, viinamarjaistandusest ja tootjast endast. Võib leida õhukesi, tugeva struktuuriga lillelisi veine, värskeid, läbitorkavaid ja nooruses kergelt kirbeid veine või monumentaalsed veine Clos Mogadori meistritelt.

Monsanti piirkonna veine sageli alahinnatakse, kuid just selles piirkonnas valmivad mõned kõige stiilsemad Garnachad. Näiteks sai Les Manyes Terroir al Limitilt 100 punkti – tegu on äärmiselt peene, puhta ja elegantse veiniga, millel on aastatepikkune järelmaitse. Kuigi vein kuulub DOQ Priorat alla, valmistatakse see tegelikult Monsanti piirkonnast korjatud viinamarjadest.

Garnacha maitse- ja aroomielamused

Reeglina eristab Garnacha veini punaste marjade, eriti maasikate aroom, kus on tunda ka musti marju nagu ploomid ja kirsid ning mõningaid maitsetaimede ja rooside noote.

Veinid on keskmise happesusega ja kergete tanniinidega, kuid sageli üsna kõrge alkoholisisaldusega.Toiduga sobitamiseks on Garnacha äärmiselt mitmekülgne. Heaks kaaslaseks on näiteks kõik lihast, köögiviljadest valmistatud hautised, rasvasem kala või kõvad juustud. Soovituseks on aga toidu vürtsikusega mitte üle pingutada, sest Garnacha veinidele omane kõrge alkoholisisaldus ei ole liigsele vürtsikusele heaks saatjaks.