Chenin Blanc – oluline viinamarjasort Loire oru väärikas ajaloos

Chenin Blanc’i viinamarjasort on enda pika ajaloo jooksul näinud nii tõuse kui mõõnasid. Viinamarjasordi teadaolev ajalugu ulatub tagasi lausa 845. aastasse, kui seda esmakordselt Prantsuse dokumentides mainiti. Chenin Blanc’i sünnikohaks Prantsusmaal on Loire’i org, kus mari on alates enda esmamainimisest kandnud piirkonniti ka veidi erinevaid nimetusi. Mõne näitena võis olla ühes Loire piirkonnas selle nimeks Gros Chenin ja teises hoopis Pineau de la Loire. 20. sajandi alguses läks Chenin Blanc mõneks ajaks moest välja, kuid 1980. aastatel tõusis see taas lugupeetud klassikalise sordi positsioonile.

Laia maitsepaletiga veinid Chenin Blanc’ist igale veiniarmastajale

Chenin Blanc’ist saab valmistada veine kogu kuivuse spektri ulatuses: nii absoluutselt kuivi, särtsakaid vahuveine kui ka väga magusaid dessertveine.

Erineva karakteriga veinideni viivad lai valik veini valmistamisel kasutatud tehnikatest ja stiilidest. Veinile annavad erineva iseloomu näiteks roostevabast terasest vaadid, uued tammevaadid, settel laagerdamine või paljud muud võimalused selle viinamarjasordi kasutamiseks.

Chenin Blanc’i piirkonnad ja eri näod Prantsusmaal

Enamik muljetavaldavatest Chenin Blanc’i istandustest Loire’is on koondunud Anjou ja Touraine’i linnade ümber. Tootmine leiab aset ka Vouvray, Saumur, Savennières ja Coteaux du Layon piirkondades.

• Rohelise õuna tooniga intensiivseid “mineraalseid” valgeid veine leiab veinisõber endale tavaliselt Anjou apellatsiooniga piirkonnast.
• Kuivad ja poolkuivad, aga pigem troopilise ja mesise iseloomuga veinid pärinevad Touraine’i lähistel asuvast Vouvray piirkonnast.
• Vahuveinidest tuginevad Chenin Blanc’ile suuresti Loire’i, Anjou, Saumuri ja Touraine’i vahuveinid. Samuti kasutavad seda viinamarjasorti Limoux piirkonnast pärit vahuveinid. Nendel lihtsatel ja elavatel veinidel on sageli lillelisema buketiga, kuid settel laagerdunud veinidele iseloomulik pähkline maitse.
• Loire orust pärineva Chenin Blanc’i üheks parimaks ilminguks on Quarts de Chaume ja Bonnezeaux magusad botrytised veinid. Siin loovad Loire’i jahedama alaosa sügisesed udud soodsad tingimused väärishallituse tekkeks, mis annab veinile küpsetatud õunte, küpsete virsikute ja küdoonia aroomid. Chenin Blanc sordist botrytiseeritud dessertveinid ei ole nii tugevad kui Sauternes’i veinid, kuid neil pole sugugi vähem vananemispotentsiaali kui nende Bordeaux’i kolleegidel. Hea magus Vouvray saavutab haripunkti umbes 10 aasta jooksul, kuid on võimeline keldris elama üle sajandi.

Chenin Blanc uues maailmas – Lõuna-Aafrika Vabariik

Suurim veinitootja Chenin Blanc’i sordist on Prantsusmaa kõrval aga hoopis Lõuna-Aafrika Vabariik. Seal paiknevad lausa 50% kõigist Chenin Blanci viinamarjaaedadest üle maailma.

Ka Lõuna-Aafrikast leiab Chenin Blanc’i väga erinevatele maitsetele:

• Tammevaadistest Prantsuse Chardonnay’dest inspireeritult segatakse Lõuna-Aafrikas Chenin Blanc’i tihtipeale Semillioni, Viognier ja Marsanne viinamarjasortidega, et saavutada rikkalikke ja küpseid veine.
• Värskemate ja kirkamate veinide saavutamiseks on seal tavaks segada Chenin Blanc’i sordi “ema”,  Sauvignon Blanc’iga.