Cabernet Sauvignon viinamarjasort on kõige populaarsem punane sort maailmas. Kuigi see sort on pärit Prantsusmaalt, kasvatatakse seda tänapäeval peaaegu kõigis maailma suuremates viinamarjakasvatuspiirkondades. Cabernet Sauvignon on enda stiililt üldiselt tugevate tanniinidega täidlane vein.

Cabernet Sauvignoni koduks on Prantsusmaal asuv Bordeaux piirkond, kuhu see ilmus 17. sajandil. 1997. aastal tehtud DNA analüüs kinnitas oletust, et sort on Sauvignon Blanc’i ja Cabernet Franc’i ristamise tulemus.

Kas oled märganud?
Veinisõpradele on põnev avastada kahe sugulase sarnasusi. Sauvignon Blanc’i aroomis tunneb tihti just mustsõstralehe aroomi. Tema lapsele, Cabernet Sauvignon’ile on edasi kandunud lisaks aroomile ka mustsõstarde marjasus veini maitses.

Viinamarjaistandused ja veinitootmine asuvad lisaks Prantsusmaale laialdaselt ka Austraalias, USA-s (kuulsaimad Napa Valley ja Sonoma County), Uus-Meremaal, Tšiilis, Argentiinas, Itaalias, Hispaanias, Iisraelis ja isegi Hiinas.

Millised on Cabernet Sauvignon’ist valmistatud veinide aroom ja maitse?

Cabernet Sauvignoni marjad on väikesed ja paksu tumeda kestaga, mistõttu on sellest valmistatud veinid tihked ja värvikad. Vein töötab hästi tammevaatides, mis muudab selle omadused aina põnevamaks ning tanniine siidisemaks ja pehmemaks.

Cabernet Sauvignoni “signatuurne” aroomi element on mustsõstar. Olenevalt veini vanusest ja vaatides laagerdumisest võib aroomis leida ka ploomi, murakat, kirssi, mustikat, vaarikat, piparmünti, kannikest, eukalüpti, aniisi, vanilli, šokolaadi, kohvi, tubakat, rohelist ja musta pipart, nahka ja suitsu.

Cabernet Sauvignon’ile tihti omased rohelise paprika noodid pärinevad orgaaniliste ühendite, pürasiinide rühmast, mida leidub ka selles köögiviljas. Aastaid peeti seda nooti negatiivseks komponendiks, mistõttu on veinivalmistajad õppinud paprika esinemist vähendama spetsiaalsete viinamarjadetaimede pügamistehnikate abil.

Prantsuse Cabernet Sauvignoni veinidel on pigem viinamarjased ja mineraalsed jooned, samas kui Uue-Maailma versioonid rõhutavad marju ning rikkalikke noote nagu lagrits. Neid stiile ühendab aga Cabernet Sauvignonile omane tanniinne struktuur.

Seda sorti segatakse aktiivselt teiste punaste viinamarjasortidega. Tuntuim on kindlasti Bordeaux’ segu, mis ühendab traditsiooniliselt Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot viinamarjasordid. Lisaks on eri piirkondades Cabernet Sauvignon’i headeks kaaslasteks Malbec, Petit Verdot, Carménère, Shiraz (peamiselt Austraalias), Tempranillo (Hispaanias) ja Sangiovese’i (Itaalias).

Millised toidud sobivad kõige paremini Cabernet Sauvignon’iga?

“Kas teadsite, et Sauvignon pärineb prantsuse keelest Savage, “metslane”? Veisehautis aitab teil seda metsalist taltsutada,” kirjutas üks toidukriitik.

Cabernet Sauvignon ei ole mõeldud kergete ja õrnade roogade jaoks. Sellest viinamarjasordist veinide rikkalik maitse ja kõrge tanniinisisaldus muudavad selle ideaalseks koosluseks liha, juustu, seente ja kuumade kastmete kõrvale.

Mõned huvitavad faktid:

• Cabernet Sauvignoni päev – 30.08.2024 Alates 2010. aastast tähistatakse üle maailma Cabernet Sauvignoni päeva augusti viimasel neljapäeval püha– Cabernet Sauvignoni päeva.
• Cabernet Sauvignon kasvab hästi kuumades piirkondades ja kõrbelises kliimas. Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigi idaosas, kus sademeid ei saja aastas rohkem kui 6–8 tolli, toodetakse äärmiselt kvaliteetset Cabernet Sauvignon’i, mis on korduvalt saanud kõrgeima, 100-punktilise veinihinnangu. Samuti on Cabernet Sauvignoni istandused leidnud tee Gobi kõrbesse Hiinas.
• USA seadused lubavad veinivalmistajatel toota Cabernet Sauvignon märgistusega veini kuni 25% ulatuses segatult muude viinamarjadega. Seda tehakse selleks, et saavutada parem aroom või tõsta veini väärtust.