4. detsembril tähistatakse Cabernet Franci päeva, mis on üks peamisi punaseid sorte Prantsusmaal, kus teda on kasvatatud juba alates 17. sajandist. Cabernet Franc on üks kõige vanemaid punaseid viinamarjasorte. Ühtlasi on ta vanemaks Merlot’ile ja Cabernet Sauvignonile – nendevaheline perekondlik side tõestati 1997. aastal DNA-testide abil. California ülikooli teadlased on kindlaks teinud, et Cabernet Sauvignoni teiseks vanemaks Cabernet Franc’i kõrval on Sauvignon Blanci.

Cabernet Franci kasvualad üle maailma

Tänapäeval on maailmas umbes 54 000 hektarit Cabernet Franci viinapuid. Istutamisaladelt on liidrid Prantsusmaa, Itaalia ja USA, kuid sort on levinud ka Ungaris, Tšiilis, Argentiinas, Kanadas, Lõuna-Aafrikas ning isegi Kasahstanis ja Hiinas.

Prantsusmaalt leiab Cabernet Franci peamiselt kahest piirkonnast – Bordeaux’s ja Loire’i orus. Bordeaux’s piirkonnas on Cabernet Franc üheks osaks traditsioonilistest Bordeaux’ segudest koos Cabernet Sauvignoni ja Merlot’ga.

Loire orus kasutatakse Cabernet Franci peamiselt ühesordi veinide valmistamiseks. Peamised tootjad eri apellatsioonidest on Chinon, Bourget, Saint-Nicolas-de-Bourgueil, Saumur-Champigny ja Anjou. Kõige kuulsam neist on Chinon AOC. Chinoni veinides on röstitud punase pipra, vaarikakastme, jalapeño, vaarika ja märja kruusa aroomid. Neid eristab mõõdukas happesus ja tanniin, hapukirsside, suitsutomatite, kuivatatud pune ja paprika maitse.

Itaalia on täna Cabernet Franci kasvualade suuruselt teisel kohal. Sealsed viinamarjaistandused asuvad peamiselt riigi põhjaosas, Friulis. Siiski pole veel päris kindlaks tehtud, kui suur osa nendest viinapuudest on tõesti Cabernet Franc ja kui palju võivad olla hoopis Carménère viinapuud, millega sorti kergesti segi võib ajada.

Hoolimata asjaolust, et tänapäeval on Cabernet Franc tihedalt seotud just Prantsusmaa Bordeaux’ piirkonna ja Loire’i oruga, leiab sellest mainimisi Hispaanias, endise Baskimaa dokumentides juba 14. sajandist. Huvitav on see, et tänapäeval seda sorti Navarras peaaegu et ei kasvatata.

Kuidas Cabernet Franc Bordeaux’sse jõudis?

Ühe versiooni järgi tänu palveränduritele, kes liikusid mööda Roncesvalles’ küla läbivat kuulsat Püha Jaakobuse teed. Selle kõrvale ehitati Galiciasse, Santiago de Compostela linna klooster-haigla. Arvatakse, et just sealt võtsid Prantsusmaale naasnud palverändurid endaga kaasa Cabernet Franc istikud.

Ühel või teisel moel jõudsid Bordeaux’s ja Loire orgu järk-järgult Cabernet Franci (tuntud ka teise nime all kui Bouchet) viinamarjaistandused. Nagu paljudel teistel viinamarjasortidel, lõppes sordi kuldne ajastu 19. sajandil filokseraepideemia tõttu. Tänapäeval on aga Bordeaux’ paremkalda veinipiirkondades säilinud suurim ulatus Cabernet Franc’ viinamarjaistandusi.

Millised on Cabernet Franci aroom ja maitse?

Cabernet Franci aroomi- ja maitseprofiilid võivad olenevalt terroirist (mullast, kliimast ja viinamarjaistandustest) veidi erineda. Selle sordi püsivad, väljendunud noodid on vaarikas, mustsõstar, kannike ja grafiit, roheline pipar ja tšilli.

Cabernet Franc veinid on aromaatsed, keskmise tanniini, keskmise kuni kõrge happesusega ja mõõduka kuni kõrge alkoholisisaldusega (11,5-13,5%). See teeb temast olulise sordi Bordeaux segudesse.

Cabernet Franc on äärmiselt nauditav ka omaette ühesordiveinides. Teda eristavad õrn bukett, tugev struktuur ning kannikese, pipra ja tubaka noodid.

Millised toidud Cabernet Franciga sobivad?

Cabernet Franc oma rohtse, mõnikord ka „köögiviljalise” profiiliga on suurepärane kooslus taimetoidule, eriti nendele, mis sisaldavad tomatit ja paprikat. Lisaks sobib ta suurepäraselt juustudega. Seda saab serveerida isegi värskete kitsejuustudega, mis tavaliselt nõuavad valget veini. Ärge kartke kasutada ka malbemaid vürtse, mis toovad Cabernet Francist parima esile!

 

Postituse autor on meie sommeljee Zanna Ossipova.