Nagu Coco Chanel ütles: “Ma joon šampanjat ainult kahel põhjusel – kui ma olen armunud ja kui ma pole armunud.”

Kuidas saaks aga olla šampanjasse mitte armunud – sellele meie vastust ei tea!

1668. aasta augustis esitles prantsuse munk Pierre Perignon avalikkusele oma värskeimat leiutist – kuldset värvi mullidega jooki, milleni ta jõudis kääritamise tulemusena. Toonasest leiutisest on saanud ka siiani kõige silmapaistvam jook veinimaailmas!

Paljude jaoks on šampanja lõbususe, rõõmsameelsuse ja aristokraatia sümboliks. Erinevalt õukondlikust minevikust on hea meel tõdeda, et tänapäeval saab iga inimene endale vähemalt pokaalikese seda luksust lubada. Alati leidub see üks pudel šampanjat, mis vastab just Sinu maitsele ja ostuvõimalusele ning toob rõõmu ja sära toreda õhtu veetmisele!

Šampanja valmistusprotsessi oleme juba varem tutvustanud. Seekord pöörame tähelepanu hoopis huvitavatele faktidele. Ehk leiad mõne toreda üllatuse! 

• Šampanjakork lendab pudelist välja kiirusega, mis ulatub kuni 100 km/h.
• Üks pudel šampanjat sisaldab umbes 250 miljonit mulli.
• Šampanjas sisaldavad mullid aitavad paremini esile tuua joogi aroomi.
• Hea šampanja säilitab enda gaasimullid väga kauaks. Üldise näitena peetakse heaks šampanjaks jooki siis, kui ta jääb ka 10-20 tunni jooksul meeldivalt gaseerituks.
• Rõhk šampanjapudelis on 5-6 atmosfääri – see on pea kolm korda kõrgem kui rõhk autorehvis. Samuti on teada, et mida suurem on pudel, seda suurem ka selles olev rõhk.
• Kui panna šampanjaklaasi rosin, vajub see lõputult alla ja hõljub tagasi üles – seda liikumist on nimetatud ka “tantsivaks rosinaks”.
• Winston Churchill jõi iga päev kell 11 šampanjat. Šampanjatootja Pol Roger töötas spetsiaalselt tema jaoks välja ainulaadse 0,6-liitrise pudeli.
• Kalleim pudel Goût des Diamants šampanjat “Taste of Diamonds”, mida kaunistasid valge kuld, Swarovski kristallid ja 19-karaadine teemant, müüdi oksjonil 1,2 miljoni dollari eest.
• Maailma suurima šampanjaklaasi täitsid 08.06.2011 Krimmi veinitootjad. Klaasi kõrgus oli poolteist meetrit ja sinna mahtus 75 pudelit šampanjat. Hiiglaslik klaas oli oma kujult sama nagu tavaline šampanjaklaas, mis oligi üheks rekordi registreerimise eelduseks.
• Laboratoorsetele uuringutele kulutatakse üle 3500kg Champagne viinamarju. Kaks korda nädalas, rangelt esmaspäeviti ja neljapäeviti, kogub 300 veinivalmistajat AOC (Appellation d’Origine Contrôlée) 600 kontrollpunktis kokku 15-20 juhuslikku viinamarjakobarat. Marju analüüsitakse laboris ja koostatakse akt, mis näitab iga küla, kasvukoha ja isegi sordi optimaalset koristusaega jooksvaks aastaks. Kuid 2000 või enamast hooaja jooksul kogutud proovist ei saa kunagi šampanjat!
• Fooliumist šampanjakorgi ümbris pärineb 19. sajandist. Algselt oli see kaitseks veinikeldrites elanud rottide ja hiirte eest, kes püüdsid end vahuveiniga ravida. Hiljem otsustasid veinitootjad jätta fooliumist šampanjakorgi ümbrise alles austusavaldusena traditsioonile.
• Šampanja kvaliteeti üle maailma kontrollib Šampanjakomitee, mis on vahuveinisektori kutsealade ühendus ning sealjuures ka üks esimesi vahuveinisektoris loodud erialaühendusi. See hõlmab kõiki, kes on tootmisprotsessiga seotud: üle 15 000 viinamarjakasvataja ja ühistu ning üle 300 erineva ettevõtte. Alates 1941. aastast on ta kaitsnud viinamarjakasvatajate ja Champagne veinimajade ühiseid huve ning aidanud kaasa kogu šampanjasektori ja nimetuse harmoonilisele arendamisele ja maine edendamisele.

Postituse autoriks on Edrinks sommeljee Zanna Ossipova.