Bordeaux veinipiirkond võib esialgu tõesti tunduda hirmutav ja salapärane. Kui sellesse Prantsusmaa piirkonda aga süvenema hakata, ei olegi see nii raskesti mõistetav kui see esmapilgul tundub. See eest on see veinipiirkond aga täis imelisi maitseelamusi!

Selle pisikese blogipostitusega püüame teha veiniriiuli ees seistes otsuse langetamise ja veinipudeli etiketi mõistmise natuke lihtsamaks.

Mis on Bordeaux?

Bordeaux veinipiirkond asub Edela-Prantsusmaal ja on tuntud maailma parimate aga ka kallimate veinide tootmise poolest. Asub see Garonne jõe ja selle lisajõgede kaldal, hõlmates ligikaudu 120 000 hektari suuruse ala.

Kuulus on Bordeaux eelkõige just oma punaste veinide poolest, sest üle 80% piirkonnast on pühendunud punase veini tootmisele.

Bordeaux veinipiirkonna jaotus

Lihtsustatult võib Bordeaux’i jagada kaheks osaks piirkonna keskelt läbivoolava Garonne jõe kallaste järgi:

1. Vasak kallas, kus seguveinide valmistamiseks kasutatakse Cabernet Sauvignoni.
2. Parem kallas, kus kasutatakse peamiselt Merlot viinamarja.

Samas tulevad Bordeaux ka suurepärased valged veinid, mis on valmistatud Sauvignon Blancist ja Semillonist. Sauternes, kuulus magus valge Bordeaux vein, on valmistatud Semillon’ist, Sauvignon Blanc’ist ja Muscadelle’st, mis on nakatunud väärishallitusega ehk botrytis´ega. Sauternesi kohta saad lähemalt lugeda siit!

PAREM KALLAS

Bordeaux’ paremalt kaldalt leiate parimad seguveinid, milles domineerib Merlot viinamari. Samuti on piirkonnas esindatud väikesed Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Petit Verdot, Malbec ja Carmenere istandused, kuid paremkalda vaieldamatu kuningas on just Merlot.

Paremkalda kaks kuulsamat piirkonda on kindlasti St. Emilion ja Pomerol. Nende juurde kuuluvad ka nö sateliitpiirkonnad Fronsac, Canon Fronsac, Lalande de Pomerol, Côtes de Blaye, Côtes de Bourg, Côtes de Bordeaux ja Castillon Côtes de Bordeaux.

Parem kallas on tuntud oma punaste savimuldade poolest, mis annab selle piirkonna veinidele laialt armastatud pehme ja küllusliku iseloomu. Veinide aroomist ja maitsest võib leida musti kirsse, lagritsat, musti ja punaseid ploome, šokolaadi, lilli ja trühvleid. Veinide arenedes leiab neist juba ka tubakat, trühvlit, tumedat šokolaadi ja maalähedasi noote.

VASAK KALLAS

Bordeaux’ vasakult kaldalt leiate seevastu parimad seguveinid, milles domineerib Cabernet Sauvignon’ viinamari. Vasakkalda kaks kuulsamat piirkonda on kindlasti Médoc ja Graves.

Médoci prestiižseimate alapiirkondade hulka kuuluvad Pauillac, Saint-Julien, Saint-Estephe, Margaux ja Pessac-Leognan. Médoci veinid on Bordeaux’ ühed julgemad ja tanniinsemad.

Vasaku kalda veinide peamised omadused tulenevad segus olevatest viinamarjadest ja pinnasest, mis on enamasti kruusane ja veidi savine. Veinid on jõulised, elegantsed ja tugevalt tanniinse struktuuriga, mille aroomis ja maitses leiab tumedat šokolaadi, mustsõstra, mustade luuviljade ning tumedate metsamarjade nüansse ning vürtsikaid noote. Veini arenedes muutuvad veinid pehmemaks ja rafineeritumaks ning omandavad täiendavaid sigarikarbi, seedripuu, naha, suitsu, ürtide, trühvli ja tubaka nüansse.

Samuti on vasakult kaldalt pärit Bordeaux veinid kuulsad oma arengupotentsiaali poolest – õigetes tingimustes võivad nad areneda isegi aastakümneid. Parimad veinimõisad on edukamatest aastakäikudest võimelised valmistama veine, mis võivad areneda sajandi või kauemgi!

Kahe jõe vahel – Entre-Deux-Mers

Bordeaux’ kahe suurema jõe (Garonne’i ja Dordogne’i jõe) vahelist ala nimetatakse Entre-Deux-Mersiks. Selles piirkonnas toodetakse nii punaseid, peamiselt Merlot’ist, kui ka valgeid veine. Valged veinid sellest piirkonnast on üldjuhul värsked ja maitsvad segud Sauvignon Blanc’ist ja Sémillon’ist.

Bordeaux veinide klassifikatsioonid – Bordeaux AOC & Bordeaux Superiore

Bordeaux’ AOC on Bordeaux veinide üldapellatsioon. Viinamarjad võivad pärineda mistahes 53 Bordeaux’i apellatsioonist. Bordeaux AOC-s on lubatud mitu stiili – sealhulgas punane, valge, roosa, magus ja vahuvein.

Bordeaux üldapellatsiooni punased veinid pakuvad toredaid näiteid, mis on valmistatud just nii, et neid saaks nautida noorelt ja mille aroomis ja maitses leiab pigem marjaseid nüansse. Tavaliselt ei ole neid ka vaadis pikalt laagerdatud ja nad pakuvad kergesti joodavaid veine.

Bordeaux Supérieur’i punaseid veine võib valmistada vaid kuuest lubatud viinamarjasordist: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Petit Verdot, Malbec ja Carmenère. Enamik veine koosneb peamiselt kas Cabernet Sauvignonist või Merlot’st ning ülejäänud neli sorti on pigem segamispartnerid.

Bordeaux Superiore veinid on valdavalt jõulised aga heas tasakaalus. Tunda on nii põldmarja, küpseid tumedaid ploome, musta kirssi, maalähedasi noote ja röstitud kohvi. Veinid on meeldivalt pehmete tanniinidega ja pika järelmaitsega.

Nii Bordeaux üldapellatsiooni kui ka Bordeaux Superiore veinid on hea sissejuhatus Bordeaux i veinimaailma, leides sealt mõnusaid täidlaseid veine ilma, et peaks maksma sadu eurosid.