Tutvume viinamarjasordiga – Syrah!

16. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist Syrah viinamarjasordi päeva. Meil on rõõm seda armastatud viinamarjasorti teile lähemalt tutvustada!

Alustame kõigepealt erinevatest nimekujudest Syrah ja Shiraz, mis mõnikord segadust võivad tekitada. Lihtsustatult on üldjuhul Vana-Maailma veiniriikides kasutusel Syrah ning Uue-Maailma veiniriikides Shiraz.

Kust on Syrah viinamarjasort pärit?

Sordi päritolu kohta on kaks versiooni. Üks neist, tänaseks tõestatud eksliku versioonina, oli sordi pärinemine Pärsiast samanimelise linna Shiraz äärest. Teise, ka nüüdseks tõestatud versiooni kohaselt on Syrah aga Prantsuse autohtoonne sort.

1998. aastal alanud California Davise Ülikooli ja Prantsuse Riikliku Agronoomiaarhiivi Montpellier’s ühisuuringud tõestasid, et Syrah on tõepoolest kohalik Prantsuse sort. DNA profiilide koostamine tõestas siis, et Syrah on vähetuntud sortide geneetilise ristamise tulemus: valge Mondeuse Blanc ja must Dureza. Syrah üks vanemaid, Dureza, on väga vana Põhja-Rhône’ist pärit sort, mis on erksavärviline ja annab vürtsikaid veine. Teiseks vanemaks on peaaegu väljasurnud valge sort Mondeuse Blanc, mille istutusala on tänaseks alles vaid umbes 5 hektarit.

Millised on Syrah kasvupiirkonnad?

PRANTSUSMAA

Põhja-Rhône on Syrah viinamarjasordi kodupiirkond, mille nõlvadel on sort kasvanud juba sadu aastaid. Tänapäeval on 80-90% selle piirkonna viinamarjadest just Syrah. Seda piirkonda iseloomustab kontinentaalne kliima kuumade, pikkade suvede, külmade talvede ja aastaringselt tugevate vihmasadudega.

Syrah on ainus punase viinamarjasort, mis on lubatud veini tootmiseks mainekates Rhône’i piirkonna apellatsioonides nagu Saint-Joseph, Hermitage ja Cote-Rôtie. Rhône’i lõunaosas. Châteauneuf-du-Pape’is või Côtes-du-Rhône’is, on Syrah tavaliselt segatud Grenache’i või Mourvedre’iga. Seda klassikalist Rhone orule omast segu nimetatakse GSM-iks.

Syrah’t kasvatatakse ka teistes Prantsusmaa piirkondades, näiteks Languedoc-Roussillonis.

AUSTRAALIA

Teisel pool maakera Austraalias on Syrah viinamarjasort suisa üks riigi vanimaid. 1832. aastal tõi selle koos 649 teise sordiga Prantsusmaalt ja Hispaaniast kohale britt James Busby, keda austatakse Austraalias kui kohaliku veinitööstuse isa.

Syrah istutati algselt Hunter´i orgu, mis on üks Austraalia peamisi viinamarjakasvatuspiirkondi. Sealsesse kliimasse hästi sobitudes sai sort järk-järgult sisse tohutu hoo – võib öelda, et pea igast teisest Austraalias toodetud punaveini pudelist leiame Shiraz’i. Tänaseks kasvatatakse sorti kõigis riigi piirkondades peale Tasmaania. Pole imekspandav, et just Shiraz veine eksporditakse riigis kõige rohkem ja ning Austraalia on sellest viinamarjasordist punaveinide tootmiselt Prantsusmaa järel maailmas teisel kohal.

HISPAANIA

Syrah on Hispaanias üsna populaarne ja seda kasvatatakse peamiselt La Manchas ja Vahemere piirkondades. Kohalikud veinid Syrah viinamarjast on täidlased ja kõrge alkoholisisaldusega.

TŠIILI

Syrah istutamine Tšiilis sai alguse alles üsna hiljuti, 1995. aastal. Vaid kümme aastat hiljem võitis selle sordi vein aga Tšiili veinide iga-aastasel näitusel kõrge auhinna.

Tšiilis valmistatud Syrah viinamarjasordi veinid on täidlased, kõrge happesusega, puuviljased ja komplekssed.

“Tootjatel on Syrah suhtes suured ootused ja ambitsioonid,” märkis Jancis Robinson oma 2012. aasta raamatus “Wine Grapes”.

Umbes samal ajal ennustas ekspert Peter Richards Tšiili Syrah’le edukat tulevikku: “Vean kihla, et see sort muutub aina tugevamaks ja muutub lõpuks üheks peamiseks kohalikuks staariks.” Tema ennustused täitusid sõna otseses mõttes, sest vaid paar aastat hiljem nimetas Vina Maipo peaveinimeister Max Weinlaub Syrah’t “tõusvaks täheks”.

Millised on Syrah veinide aroom ja maitse?

Syrah viinamarjasordist valmistatud veinidel on võimas aromaatne potentsiaal. Vähestel sortidel on nii muljetavaldav ning lai aroomibukett – sõltuvalt valmistusviisist ja arendusest leiab neist veinidest lillede, koore, pipra, vürtside, suitsu ja kohviseid noote.

Kui valida Prantsusmaalt pärit Syrah ja Austraalia Shiraz vahel peab arvestama, et nende stiil võib tuntavalt erineda.

  • Vana-Maailma Syrah veinid on kompleksse maitsebuketiga, mis sisaldavad vürtse, kirsse, mõnikord tõrva ja sõstraid ning pehmeid tanniine.
  • Austraalia Shiraz on aga täis puuvilju, nagu ploomid, murakad ja kirsid ning nende alkoholisisaldus on kuumema kliima tõttu sageli kõrgem. Lisaks eelistavad paljud Austraalia veinitootjad kasutada pigem Ameerika kui Prantsuse tammevaate, mis annab veinidele vürtsikaid ja vanilliseid noote.

Kõrgete tanniinide ja happesuse tõttu kipuvad need veinid ka hästi vananema. Potentsiaal, nagu alati, sõltub individuaalsest veinist ja veinimeistri nägemusest, kuid paljud Syrah veinid elavad hästi vähemalt 5-10 aastat. Erilisemaid veine saab laagerdada isegi 25 aastat või kauem.

Syrah/Shiraz veinide alkoholisisaldus sõltub sellest, kus viinamarjad on kasvatatud ja millised olid aastakäigu ilmastikutingimused. Jahedamate veinipiirkondade, näiteks prantsuse veinide akohoolsus on tavaliselt ca 13–14%. Austraalia veinid võivad kuumema kliima tõttu olla umbes 14,5–15,5%.

Milliste toitudega Syrah veine sobitada?

Sordi mitmekülgsus avaldub hästi selle võimes erinevate toitudega sobituda. Prantsusmaalt või Californiast pärit Syrah sobib hästi ulukiliha, pardi, seente, hautiste, vasikaliha ja pastaga. Puuviljane ja kergesti joodav Austraalia Shiraz sobib hästi ka lihtsamate roogadega nagu burgerid või ribid. Täidlased, kõrge alkoholisisaldusega versioonid sobivad hästi grillitud veise- ja lambalihaga, aga ka mis tahes muu grillitud või hautatud lihaga.