Edrinksi Kalamaja kliendid on kindlasti juba märganud uuendusi kaupluses, uusi riiulipaigutusi, uusi kontseptisoone. Ja päris kindlasti on sagedased külastajad saanud osa Rüüdi oskuslikest veinisoovitustest. 

Kuidas vein Sinu ellu tuli?

Teadlikult tuli vein mu ellu 2009. aastal, kui viibisin sügisel 3 nädalat Californias ning liikusin sellistes piirkondades nagu Napa Valley, Sonoma ja Russian River. Seal külastasin erinevaid veinitootjaid, kuulsaid ning vähem kuulsaid ja siis tekkiski mul äratundmine – see valdkond huvitab mind ja tahan rohkem teada saada. 2010 alustasingi juba õpingutega ESAs baaskursusel.

Jalgpalluri naisena oled elanud huvitavates kohtades, nimeta mõni? 

Olen elanud näiteks 8 kuud Küprosel ja 2 aastat Iisraelis. Iisrael on ainulaadne riik maailmas, nii teistsugune ja mulle väga meeldis seal. Kahjuks tookord, oma pere turvalisuse huvides, juutide ja palestiinlaste permanentse konflikti ägenemise tõttu, kolisime Eestisse tagasi, kuigi oleksin tahtnud sinna jääda.

Peale sommeljeekooli oled lõpetanud ka joogitehnoloogi eriala Olustveres. Miks Sul seda vaja oli? Mida see õpe andis erinevalt sommeljeeõppest? 

Mõned aastad tagasi, kui Eesti turule ilmusid rabarberist tehtud vahuveinid, siis nautisin neid pikalt ja palju, aga meelehärmi valmistas, et rabarberist, mis näiteks minu maakodus vohab ja on sisuliselt kultuurne umbrohi, valmistatud tooted on ebanormaalselt kallid. Seda ei ole ju isegi noppida vaja, vaid lõika lihtsalt varrelt maha.

Tekkiski mõte, et ehk suudan toota odavamalt kui 10 eur 0,75l pudel rabarberi vahuveini. Ruumid ja koht olid olemas, tahe ning entusiasm samuti. Kuskilt artiklist oli meelde jäänud, et Olustveres õpetatakse joogitehnoloogiat ja nii ma siis kandideerisingi õpikohale, et targemaks saada. Tahtjaid oli palju, sõel tihe ja pidi enda meelekindlust ikkagi tõestama. Koolis õppides sain aga aru, et toota saab mis iganes toorainest, kuid lõppkokkuvõttes tuleb see toode ka maha müüa. Ja siis on hind juba tõesti üle 10 eur pudeli eest.

Erinevalt sommeljee õppest, mis on maitsemeelte ja aju treening, sisaldas Olustvere õpe 1,5 aastat reaalset tegutsemist tootmises. Lisaks olin praktikal Eesti erinevates ettevõtetes – Tohi Distillery´s džinni keetmas, Jaanihanso Siidrivabrikus vahuveinide ja siidrite maailmas ning   Pernaueri Õlletehases õlut tegemas. Selline praktiline kogemus on hindamatu – ma oskan klientidele põhjalikult rääkida jookide valmistamisest, olles põhitooted ise ka reaalselt ära teinud. Džinni on kerge müüa, kui tead protsesse, maitseid, komponente. Õlle osas samuti, vahukatest rääkimata.

Sinu tööd poes klientidele veine soovitades on puhas nauding vaadata, Sa paistad tõesti nautivat inimestega suhtlemist. Mida sa peale selle veel tõeliselt naudid?

Mõnes mõttes olen reisisõltlane. On suur nauding, kui lennujaama väravad mu selja taga sulguvad ja ma lennukile astun, et avastada uus riik. Olen seni käinud umbes 55 erinevas maailma riigis ja soov on igal aastal üks uus kirja saada, sest meie planeet Maa on nii põnev koht.

Teine nauding on tegeleda loomadega. Olen aastaid olnud Varjupaikade MTÜs vabatahtlik ja aidanud sotsialiseerida erinevaid koeri. Koer on vahetu, siiras ja aus. Kodus on mul samuti koer, kaks kassi ja akvaariumitäis kalu. Aga pereliikmeteks on olnud ka iguaan ning tšintšilja.

Nimeta oma kõige võimsam või meeldejäävam veinielamus ja kõige nigelam. 

Ma ei oska nimetada ühtegi kindlat, sest jooke-olukordi on olnud sadu, kui olen õhanud: “Oh, see on imeline, see on parim!” Kõik oleneb kontekstist. Usun, et kõige suurem “Vau!”-efekt on alles ees, arvestades mu keldri riiulite sisu……Ma ei tea, kas halbu jooke üldse on – kellegi jaoks mulle isiklikult mitte meeldivat jooki ju ikkagi toodetakse. Ju see siis ka ära juuakse. Mälu halba ei talleta.

Soovita midagi oma lemmikjookidest teistelegi saabuvateks pikkadeks ja pimedateks  vihmasteks õhtuteks. 

Minu lemmik on ikkagi Pinot Noir ja näiteks meie sortimendis on müügil üks imeline Tšiilis Central Valley´s toodetud Pinot Noir. See sobiks tuju tõstmiseks ja halluse vastu igati hästi!