16. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist Syrah viinamarjasordi päeva. Meil on rõõm seda armastatud viinamarjasorti teile lähemalt tutvustada!
Alustame kõigepealt erinevatest nimekujudest Syrah ja Shiraz, mis mõnikord segadust võivad tekitada. Lihtsustatult on üldjuhul Vana-Maailma veiniriikides kasutusel Syrah ning Uue-Maailma veiniriikides Shiraz.
Kust on Syrah viinamarjasort pärit?
Sordi päritolu kohta on kaks versiooni. Üks neist, tänaseks tõestatud eksliku versioonina, oli sordi pärinemine Pärsiast samanimelise linna Shiraz äärest. Teise, ka nüüdseks tõestatud versiooni kohaselt on Syrah aga Prantsuse autohtoonne sort.
1998. aastal alanud California Davise Ülikooli ja Prantsuse Riikliku Agronoomiaarhiivi Montpellier’s ühisuuringud tõestasid, et Syrah on tõepoolest kohalik Prantsuse sort. DNA profiilide koostamine tõestas siis, et Syrah on vähetuntud sortide geneetilise ristamise tulemus: valge Mondeuse Blanc ja must Dureza. Syrah üks vanemaid, Dureza, on väga vana Põhja-Rhône’ist pärit sort, mis on erksavärviline ja annab vürtsikaid veine. Teiseks vanemaks on peaaegu väljasurnud valge sort Mondeuse Blanc, mille istutusala on tänaseks alles vaid umbes 5 hektarit.
Millised on Syrah kasvupiirkonnad?
PRANTSUSMAA
Põhja-Rhône on Syrah viinamarjasordi kodupiirkond, mille nõlvadel on sort kasvanud juba sadu aastaid. Tänapäeval on 80-90% selle piirkonna viinamarjadest just Syrah. Seda piirkonda iseloomustab kontinentaalne kliima kuumade, pikkade suvede, külmade talvede ja aastaringselt tugevate vihmasadudega.
Syrah on ainus punase viinamarjasort, mis on lubatud veini tootmiseks mainekates Rhône’i piirkonna apellatsioonides nagu Saint-Joseph, Hermitage ja Cote-Rôtie. Rhône’i lõunaosas. Châteauneuf-du-Pape’is või Côtes-du-Rhône’is, on Syrah tavaliselt segatud Grenache’i või Mourvedre’iga. Seda klassikalist Rhone orule omast segu nimetatakse GSM-iks.
Syrah’t kasvatatakse ka teistes Prantsusmaa piirkondades, näiteks Languedoc-Roussillonis.
AUSTRAALIA
Teisel pool maakera Austraalias on Syrah viinamarjasort suisa üks riigi vanimaid. 1832. aastal tõi selle koos 649 teise sordiga Prantsusmaalt ja Hispaaniast kohale britt James Busby, keda austatakse Austraalias kui kohaliku veinitööstuse isa.
Syrah istutati algselt Hunter´i orgu, mis on üks Austraalia peamisi viinamarjakasvatuspiirkondi. Sealsesse kliimasse hästi sobitudes sai sort järk-järgult sisse tohutu hoo – võib öelda, et pea igast teisest Austraalias toodetud punaveini pudelist leiame Shiraz’i. Tänaseks kasvatatakse sorti kõigis riigi piirkondades peale Tasmaania. Pole imekspandav, et just Shiraz veine eksporditakse riigis kõige rohkem ja ning Austraalia on sellest viinamarjasordist punaveinide tootmiselt Prantsusmaa järel maailmas teisel kohal.
HISPAANIA
Syrah on Hispaanias üsna populaarne ja seda kasvatatakse peamiselt La Manchas ja Vahemere piirkondades. Kohalikud veinid Syrah viinamarjast on täidlased ja kõrge alkoholisisaldusega.
TŠIILI
Syrah istutamine Tšiilis sai alguse alles üsna hiljuti, 1995. aastal. Vaid kümme aastat hiljem võitis selle sordi vein aga Tšiili veinide iga-aastasel näitusel kõrge auhinna.
Tšiilis valmistatud Syrah viinamarjasordi veinid on täidlased, kõrge happesusega, puuviljased ja komplekssed.
“Tootjatel on Syrah suhtes suured ootused ja ambitsioonid,” märkis Jancis Robinson oma 2012. aasta raamatus “Wine Grapes”.
Umbes samal ajal ennustas ekspert Peter Richards Tšiili Syrah’le edukat tulevikku: “Vean kihla, et see sort muutub aina tugevamaks ja muutub lõpuks üheks peamiseks kohalikuks staariks.” Tema ennustused täitusid sõna otseses mõttes, sest vaid paar aastat hiljem nimetas Vina Maipo peaveinimeister Max Weinlaub Syrah’t “tõusvaks täheks”.
Millised on Syrah veinide aroom ja maitse?
Syrah viinamarjasordist valmistatud veinidel on võimas aromaatne potentsiaal. Vähestel sortidel on nii muljetavaldav ning lai aroomibukett – sõltuvalt valmistusviisist ja arendusest leiab neist veinidest lillede, koore, pipra, vürtside, suitsu ja kohviseid noote.
Kui valida Prantsusmaalt pärit Syrah ja Austraalia Shiraz vahel peab arvestama, et nende stiil võib tuntavalt erineda.
- Vana-Maailma Syrah veinid on kompleksse maitsebuketiga, mis sisaldavad vürtse, kirsse, mõnikord tõrva ja sõstraid ning pehmeid tanniine.
- Austraalia Shiraz on aga täis puuvilju, nagu ploomid, murakad ja kirsid ning nende alkoholisisaldus on kuumema kliima tõttu sageli kõrgem. Lisaks eelistavad paljud Austraalia veinitootjad kasutada pigem Ameerika kui Prantsuse tammevaate, mis annab veinidele vürtsikaid ja vanilliseid noote.
Kõrgete tanniinide ja happesuse tõttu kipuvad need veinid ka hästi vananema. Potentsiaal, nagu alati, sõltub individuaalsest veinist ja veinimeistri nägemusest, kuid paljud Syrah veinid elavad hästi vähemalt 5-10 aastat. Erilisemaid veine saab laagerdada isegi 25 aastat või kauem.
Syrah/Shiraz veinide alkoholisisaldus sõltub sellest, kus viinamarjad on kasvatatud ja millised olid aastakäigu ilmastikutingimused. Jahedamate veinipiirkondade, näiteks prantsuse veinide akohoolsus on tavaliselt ca 13–14%. Austraalia veinid võivad kuumema kliima tõttu olla umbes 14,5–15,5%.
Milliste toitudega Syrah veine sobitada?
Sordi mitmekülgsus avaldub hästi selle võimes erinevate toitudega sobituda. Prantsusmaalt või Californiast pärit Syrah sobib hästi ulukiliha, pardi, seente, hautiste, vasikaliha ja pastaga. Puuviljane ja kergesti joodav Austraalia Shiraz sobib hästi ka lihtsamate roogadega nagu burgerid või ribid. Täidlased, kõrge alkoholisisaldusega versioonid sobivad hästi grillitud veise- ja lambalihaga, aga ka mis tahes muu grillitud või hautatud lihaga.
Mida me ühelt talviselt veinilt ootame? Talvel eelistavad eestlased peamiselt just punast veini, mis soojendaks ja oleks meeldivalt vürtsikas. Eriti karge külma juures ahvatleb punaveini soe kallistus ning mõnusalt siidised tanniinid, mis suisa paitavad. Lisaks jahedatel aastaaegadel populaarsetele punastele, valisime välja ka mõned jõulisemad ja lopsakamad valged veinid, mis talveilmaga eriti hästi sobituvad.
Siis on meie 9 lemmikut veinisoovitust talve!
- Cabernet Sauvignon. Miski, mille juurde tuleks ikka ja jälle tagasi. Sellest viinamarjast veinid on elegantsed, meeldivalt tanniinsed, mõnusalt marjased ja mille aroomis võite leida ka kaneeli ja tubakat.
Bordeaux veinipiirkond võib esialgu tõesti tunduda hirmutav ja salapärane. Kui sellesse Prantsusmaa piirkonda aga süvenema hakata, ei olegi see nii raskesti mõistetav kui see esmapilgul tundub. See eest on see veinipiirkond aga täis imelisi maitseelamusi!
Selle pisikese blogipostitusega püüame teha veiniriiuli ees seistes otsuse langetamise ja veinipudeli etiketi mõistmise natuke lihtsamaks.
Mis on Bordeaux?
Bordeaux veinipiirkond asub Edela-Prantsusmaal ja on tuntud maailma parimate aga ka kallimate veinide tootmise poolest. Asub see Garonne jõe ja selle lisajõgede kaldal, hõlmates ligikaudu 120 000 hektari suuruse ala.
Kuulus on Bordeaux eelkõige just oma punaste veinide poolest, sest üle 80% piirkonnast on pühendunud punase veini tootmisele.
Bordeaux veinipiirkonna jaotus
Lihtsustatult võib Bordeaux’i jagada kaheks osaks piirkonna keskelt läbivoolava Garonne jõe kallaste järgi:
- Vasak kallas, kus seguveinide valmistamiseks kasutatakse Cabernet Sauvignoni.
- Parem kallas, kus kasutatakse peamiselt Merlot viinamarja.
Samas tulevad Bordeaux ka suurepärased valged veinid, mis on valmistatud Sauvignon Blancist ja Semillonist. Sauternes, kuulus magus valge Bordeaux vein, on valmistatud Semillon’ist, Sauvignon Blanc’ist ja Muscadelle’st, mis on nakatunud väärishallitusega ehk botrytis´ega. Sauternesi kohta saad lähemalt lugeda siit!
PAREM KALLAS
Bordeaux’ paremalt kaldalt leiate parimad seguveinid, milles domineerib Merlot viinamari. Samuti on piirkonnas esindatud väikesed Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Petit Verdot, Malbec ja Carmenere istandused, kuid paremkalda vaieldamatu kuningas on just Merlot.
Paremkalda kaks kuulsamat piirkonda on kindlasti St. Emilion ja Pomerol. Nende juurde kuuluvad ka nö sateliitpiirkonnad Fronsac, Canon Fronsac, Lalande de Pomerol, Côtes de Blaye, Côtes de Bourg, Côtes de Bordeaux ja Castillon Côtes de Bordeaux.
Parem kallas on tuntud oma punaste savimuldade poolest, mis annab selle piirkonna veinidele laialt armastatud pehme ja küllusliku iseloomu. Veinide aroomist ja maitsest võib leida musti kirsse, lagritsat, musti ja punaseid ploome, šokolaadi, lilli ja trühvleid. Veinide arenedes leiab neist juba ka tubakat, trühvlit, tumedat šokolaadi ja maalähedasi noote.
VASAK KALLAS
Bordeaux’ vasakult kaldalt leiate seevastu parimad seguveinid, milles domineerib Cabernet Sauvignon’ viinamari. Vasakkalda kaks kuulsamat piirkonda on kindlasti Médoc ja Graves.
Médoci prestiižseimate alapiirkondade hulka kuuluvad Pauillac, Saint-Julien, Saint-Estephe, Margaux ja Pessac-Leognan. Médoci veinid on Bordeaux’ ühed julgemad ja tanniinsemad.
Vasaku kalda veinide peamised omadused tulenevad segus olevatest viinamarjadest ja pinnasest, mis on enamasti kruusane ja veidi savine. Veinid on jõulised, elegantsed ja tugevalt tanniinse struktuuriga, mille aroomis ja maitses leiab tumedat šokolaadi, mustsõstra, mustade luuviljade ning tumedate metsamarjade nüansse ning vürtsikaid noote. Veini arenedes muutuvad veinid pehmemaks ja rafineeritumaks ning omandavad täiendavaid sigarikarbi, seedripuu, naha, suitsu, ürtide, trühvli ja tubaka nüansse.
Samuti on vasakult kaldalt pärit Bordeaux veinid kuulsad oma arengupotentsiaali poolest – õigetes tingimustes võivad nad areneda isegi aastakümneid. Parimad veinimõisad on edukamatest aastakäikudest võimelised valmistama veine, mis võivad areneda sajandi või kauemgi!
Kahe jõe vahel – Entre-Deux-Mers
Bordeaux’ kahe suurema jõe (Garonne’i ja Dordogne’i jõe) vahelist ala nimetatakse Entre-Deux-Mersiks. Selles piirkonnas toodetakse nii punaseid, peamiselt Merlot’ist, kui ka valgeid veine. Valged veinid sellest piirkonnast on üldjuhul värsked ja maitsvad segud Sauvignon Blanc’ist ja Sémillon’ist.
Bordeaux veinide klassifikatsioonid – Bordeaux AOC & Bordeaux Superiore
Bordeaux’ AOC on Bordeaux veinide üldapellatsioon. Viinamarjad võivad pärineda mistahes 53 Bordeaux’i apellatsioonist. Bordeaux AOC-s on lubatud mitu stiili – sealhulgas punane, valge, roosa, magus ja vahuvein.
Bordeaux üldapellatsiooni punased veinid pakuvad toredaid näiteid, mis on valmistatud just nii, et neid saaks nautida noorelt ja mille aroomis ja maitses leiab pigem marjaseid nüansse. Tavaliselt ei ole neid ka vaadis pikalt laagerdatud ja nad pakuvad kergesti joodavaid veine.
Bordeaux Supérieur’i punaseid veine võib valmistada vaid kuuest lubatud viinamarjasordist: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Petit Verdot, Malbec ja Carmenère. Enamik veine koosneb peamiselt kas Cabernet Sauvignonist või Merlot’st ning ülejäänud neli sorti on pigem segamispartnerid.
Bordeaux Superiore veinid on valdavalt jõulised aga heas tasakaalus. Tunda on nii põldmarja, küpseid tumedaid ploome, musta kirssi, maalähedasi noote ja röstitud kohvi. Veinid on meeldivalt pehmete tanniinidega ja pika järelmaitsega.
Nii Bordeaux üldapellatsiooni kui ka Bordeaux Superiore veinid on hea sissejuhatus Bordeaux i veinimaailma, leides sealt mõnusaid täidlaseid veine ilma, et peaks maksma sadu eurosid.
Valminud veini hakati klaasi valama alles 17. sajandil ning midagi sellist said endale lubada ainult tippveinitootjad. Klaas oli tavalistest puidust anumatest kordades kallim ja see ei olnud kõikjal hästi kättesaadav.
Tavaline 750ml veinipudel, küll mõneti erinevate kujudega, on tänaseks tuttav standard ega tekita küsimusi ega üllatusi. Vähesed aga teavad, et see leiutis on suhteliselt uus – alles 20. sajandi 70ndatel tunnistati see suurus ülemaailmseks standardiks.
Kuidas jõuti 750ml veinipudeli suuruseni?
Kahekümnenda sajandi esimesel poolel olid veinipudelite mahud riigiti erinevad, mis tekitas majanduslike arvutuste ning impordi- ja ekspordimaksude kogumise osas muidugi segadust. USA ja UK kasutasid traditsioonilisi inglise mõõtühikuid nagu untsid ja naelad, samas kui Mandri-Euroopa tugines meetermõõdustikule. Tollased pudelid mahutasid tavaliselt 700-800ml, enamasti umbes 730ml.
Veinipudelite mahu standardiseerimiseks maailmakaubanduses olid aga vajalikud teatud reeglid. Nii nõustusid mitmed riigid 1970. aastatel aktsepteerima normina 750-milliliitrist veinipudeli formaati ning seejärel toetasid seda algatust ka teised riigid, et tolliprotseduure lihtsustada.
Pärast üldtunnustatud 750ml pudeli loomist hakkasid ilmuma ka teised standardsed suurused ja tänapäeval on neid umbes 20 olgugi, et mitte kõik neist pole laialdaselt kasutusel. Põnev on märgata, et paljud neist on nimetatud piiblitegelaste järgi. Loomulikult on mõnes piirkonnas säilinud ka autentsed ebastandardsed formaadid, näiteks Jura klaveliin mahuga 620ml.
Teie ees on kõige tuntumad veinipudelite suurused ja nimetused!
- Split ehk Piccolo – 187,5 ml. Seda väikest pudelit kasutatakse tavaliselt vahuveinide jaoks, tähistades üldjuhul ühte pokaali.
- Pool ehk Demi – 375 ml. Pudel mahutab 3 125ml pokaali, mistõttu sobib see suurepäraselt õhtusöögi kõrvale väiksemale seltskonnale. Sellesse pudelisse villitakse nii tasaseid kui ka vahuveine ning sageli ka magusaid veine.
- Marie-Janie – 500 ml. Seda vormingut kasutatakse sageli magusate veinide puhul, nagu Tokaj.
- Standard – 750 ml. Tänapäeval populaarseim pudelisuurus mahutab 5-6 klaasi veini.
- Magnum – 1,5 l. Samaväärne kahe standardpudeliga, sageli kollektsionääride lemmik ning pidudel suure tähelepanu objekt.
- Jerobeam ehk topeltmagnum – 3 l. Pudeliformaat, mis sai nime Iisraeli põhjakuningriigi esimese kuninga järgi. Selle pudelisuuruse puhul võivad nimetused piirkonniti mõnevõrra erineda: näiteks Bordeaux’s kasutatakse 3-liitrise pudeli tähistamiseks “double magnum” ja Champagnes “Jeroboam”.
- Rehoboam – 4,5 l. Formaat sai nime kuningas Saalomoni poja järgi. Jerobeam on pigem kasutusel just tasaste veinide puhul, kuid vahuveinide puhul kasutatakse pigem Rehabeami. Kõige sagedamini kasutatakse seda just Champagne piirkonnas.
- Metuusala ehk Imperial – 6 l. Sellele formaadile, mis võrdub kaheksa standardse veinipudeliga, andis enda nime Piibli vanim tegelane Metuusala. Bordeaux’s leidub seda sagedamini Imperiali nime all.
- Salmanazar – 9 l. Maht, mis mahutab 12 pudelit veini, on saanud nime Assüüria kuninga järgi.
- Balthazar – 12 l. Muljetavaldav formaat, mis võrdub peaaegu saja klaasi veiniga ja suudab pakkuda õhtusööki 30 inimesele, on saanud nime ühe järgi kolmest targast, kes tõi Jeesuslapsele kingitusi.
- Nebuchadnezzar – 15 l. Vastab 20 standardsele veinipudelile ning on saanud nime Babüloni ühe kuulsaima kuninga järgi. Ta on kuulus selle poolest, et omal ajal vallutas ta Iisraeli, allutades juudi rahva ja rajas Babüloni aiad.
- Mechior – 18 l. Mahutab 24 standardpudelit. Nimeandja Mechior oli samuti üks kolmest targast seotud Jeesuslapse sünniga.
- Solomon – 20 l. Sellesse pudelisse mahub üle 150 klaasi veini ja nimi on pühendatud kuningas Taaveti pojale.
- Suverään – 26 l. Selle hiiglasliku pudeli lõi 1988. aastal šampanjamaja Taittinger spetsiaalselt tolle aja suurima kruiisilaeva Sovereign of the Seas vettelaskmiseks, mis tõlkes tähendab “Merede suverään”. (Suverään ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja).
- Goliath või Primat – 27 l. Selle veinipudeli muljetavaldavat suurust nimetatakse üsna loogiliselt Koljatiks – see oli noore Taaveti võidetud hiiglase nimi. Pudeli teise nime andis hilisladina sõna primas, mis tõlkes tähendab esimest või peamist.
- Melkisedek ehk Midas – 30 l. Kujutamatult tohutu pudeliformaat, 40 standardpudelit ehk pea 200 klaasi veini, kannab korraga kahe kuninga nime ja mõlemat nime kasutatakse üsna võrdselt. Melisedek (traditsiooniliselt piibellik) on Saalemi kuningas, kes elas Aabrahami ajal. Midas aga rikas Früügia kuningas, kes on meile tuntud moraliseerivast kreeka müüdist.
Millised on veinipudeli suuruste eelised ja erinevused?
Väikeste formaatide eelised on üsna selged: mugav transport, saab korraga ära juua vältides lahtise pudeli hoiustamise probleemi ja loomulikult võimalus proovida ka kallimat veini väiksema raha eest.
Suured pudelid aeglustavad veini vananemisprotsessi, mis tähendab, et veini saab kauem säilitada ja arendada. Korgi alumise otsa ja veini pinna vaheline ruum on pudeli suurusest sõltumata sama. See tähendab, et hapnikukogus nii suures kui väikeses pudelis on sama, küll aga on hapnikuga kokku puutuv osakaal seda väiksem, mida suurem on pudel. Seega toimub oksüdatsiooniprotsess aeglasemalt ja vein suudab graatsilisemalt vananeda. Just sel põhjusel villitakse paljud esmaklassilised veinid suures formaadis.
Samuti on suurtes pudelites vein palju vähem vastuvõtlik transpordi ja ladustamisega seotud negatiivsetele välisteguritele. Valgus, vibratsioon ja temperatuurimuutused ei mõjuta Magnumeid ja suuremaid pudelid nii oluliselt kui pisemate formaatide puhul. Suurtele pudelitele omane tumendatud paks klaas pakub veinile veelgi täiendavat kaitset.
Italo Cescon veinimaja on perekonna omanduses olev ja juhitav veinitehas, mis asutati 1957. aastal Kirde-Itaalias Friuli piirkonnas. Nime sai tehas asutaja enda, pereisa Italo Cescon järgi.
Täna juhivad seda sama kire ja armastusega tema lapsed Gloria, Graziella ja Domenico koos ema Chiaraga. Väärtustades traditsioone ja kombineerides uuenduslikkust, on nende toodetud veinivalik tõeline näide Itaalia veiniviljeluse kvaliteedist ja pikaajalistest väärtustest. Säilitades oma isa saladusi ja hoides pikaajalisi traditsioone toodetakse veine peamiselt kolmes apellatsioonis: DOC Piave, DOC Friuli ja DOC Valdobbiadene.
Veinivalmistamine pole perekonna jaoks vaid pelgalt töö – see on nende kutsumus.
Hinnates maad, ümbritsevat loodust ja pikaajalisi traditsioone, hoolitseb perekond igapäevaselt selle pärandi eest, et see pakuks jätkuvalt eksklusiivseid vilju. Sama visadusega, millega viinapuud oma kobaraid rikastavad, töötab ka perekond iga päev selle nimel, et tõsta oma veinide kvaliteeti kõigis veinivalmistamise faasides – viinapuudelt kuni pudelisse jõudmiseni. Peale seda, kui viinapuudele on tagatud kõik valmimiseks vajalik, suunduvad korjatud marjad ja neist valmistatud jook keldrisse valmima. Tänu spetsiaalsetele arendusprotsessidele ja laagerdumisajale, on veinil keldris valmides ruumi oma isiksuse välja arendamiseks.
Iga vein kannab piirkonna lugu ning on omaette eriline
Mitmetel Italo Cescon veinimaja veinidel leiab kaelast väikese võrse või paelakese – see on pereisa Italo alustatud traditsioon, mis lihtsa žestina toob esile parimad ja väärtuslikumad valikud. Nii koorub Cescon perekonna traditsioonidest välja eriliste pisidetailide liit, mis loob tervikuna midagi suuremat. Sellest põhimõttest lähtudes on aastate jooksul iga sammu lihvitud, et jõuda parimale tulemusele aina lähemale.
Meil on rõõm pakkuda Edrinksi valikus imelisi Italo Cesconi veine – tutvustame neid lähemalt!
Aroomis tulevad esile tsitrused, valge virsik, kollane õun, pirn ja karusmari koos kreemise ja mineraalse noodiga. Maitse on meeldivas tasakaalus, värske, kreemine ja mineraalne. Viinamarjad korjatakse käsitsi ning virre läbib spontaanse käärimise 20 päeva jooksul betoonmahutites. Veini laagerdatakse pärmisettel 6 kuud ning veini ei filtreerita.
Cabernet Sauvignon viinamarjasort on kõige populaarsem punane sort maailmas. Kuigi see sort on pärit Prantsusmaalt, kasvatatakse seda tänapäeval peaaegu kõigis maailma suuremates viinamarjakasvatuspiirkondades. Cabernet Sauvignon on enda stiililt üldiselt tugevate tanniinidega täidlane vein.
Cabernet Sauvignoni koduks on Prantsusmaal asuv Bordeaux piirkond, kuhu see ilmus 17. sajandil. 1997. aastal tehtud DNA analüüs kinnitas oletust, et sort on Sauvignon Blanc’i ja Cabernet Franc’i ristamise tulemus.
Kas oled märganud?
Veinisõpradele on põnev avastada kahe sugulase sarnasusi. Sauvignon Blanc’i aroomis tunneb tihti just mustsõstralehe aroomi. Tema lapsele, Cabernet Sauvignon’ile on edasi kandunud lisaks aroomile ka mustsõstarde marjasus veini maitses.
Viinamarjaistandused ja veinitootmine asuvad lisaks Prantsusmaale laialdaselt ka Austraalias, USA-s (kuulsaimad Napa Valley ja Sonoma County), Uus-Meremaal, Tšiilis, Argentiinas, Itaalias, Hispaanias, Iisraelis ja isegi Hiinas.
Millised on Cabernet Sauvignon’ist valmistatud veinide aroom ja maitse?
Cabernet Sauvignoni marjad on väikesed ja paksu tumeda kestaga, mistõttu on sellest valmistatud veinid tihked ja värvikad. Vein töötab hästi tammevaatides, mis muudab selle omadused aina põnevamaks ning tanniine siidisemaks ja pehmemaks.
Cabernet Sauvignoni “signatuurne” aroomi element on mustsõstar. Olenevalt veini vanusest ja vaatides laagerdumisest võib aroomis leida ka ploomi, murakat, kirssi, mustikat, vaarikat, piparmünti, kannikest, eukalüpti, aniisi, vanilli, šokolaadi, kohvi, tubakat, rohelist ja musta pipart, nahka ja suitsu.
Cabernet Sauvignon’ile tihti omased rohelise paprika noodid pärinevad orgaaniliste ühendite, pürasiinide rühmast, mida leidub ka selles köögiviljas. Aastaid peeti seda nooti negatiivseks komponendiks, mistõttu on veinivalmistajad õppinud paprika esinemist vähendama spetsiaalsete viinamarjadetaimede pügamistehnikate abil.
Prantsuse Cabernet Sauvignoni veinidel on pigem viinamarjased ja mineraalsed jooned, samas kui Uue-Maailma versioonid rõhutavad marju ning rikkalikke noote nagu lagrits. Neid stiile ühendab aga Cabernet Sauvignonile omane tanniinne struktuur.
Seda sorti segatakse aktiivselt teiste punaste viinamarjasortidega. Tuntuim on kindlasti Bordeaux’ segu, mis ühendab traditsiooniliselt Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot viinamarjasordid. Lisaks on eri piirkondades Cabernet Sauvignon’i headeks kaaslasteks Malbec, Petit Verdot, Carménère, Shiraz (peamiselt Austraalias), Tempranillo (Hispaanias) ja Sangiovese’i (Itaalias).
Millised toidud sobivad kõige paremini Cabernet Sauvignon’iga?
“Kas teadsite, et Sauvignon pärineb prantsuse keelest Savage, “metslane”? Veisehautis aitab teil seda metsalist taltsutada,” kirjutas üks toidukriitik.
Cabernet Sauvignon ei ole mõeldud kergete ja õrnade roogade jaoks. Sellest viinamarjasordist veinide rikkalik maitse ja kõrge tanniinisisaldus muudavad selle ideaalseks koosluseks liha, juustu, seente ja kuumade kastmete kõrvale.
Mõned huvitavad faktid:
- Cabernet Sauvignoni päev – 30.08.2024 Alates 2010. aastast tähistatakse üle maailma Cabernet Sauvignoni päeva augusti viimasel neljapäeval püha– Cabernet Sauvignoni päeva.
- Cabernet Sauvignon kasvab hästi kuumades piirkondades ja kõrbelises kliimas. Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigi idaosas, kus sademeid ei saja aastas rohkem kui 6–8 tolli, toodetakse äärmiselt kvaliteetset Cabernet Sauvignon’i, mis on korduvalt saanud kõrgeima, 100-punktilise veinihinnangu. Samuti on Cabernet Sauvignoni istandused leidnud tee Gobi kõrbesse Hiinas.
- USA seadused lubavad veinivalmistajatel toota Cabernet Sauvignon märgistusega veini kuni 25% ulatuses segatult muude viinamarjadega. Seda tehakse selleks, et saavutada parem aroom või tõsta veini väärtust.
Meil on rõõm pakkuda enda valikus Tšiili veine tõeliselt kvaliteettootjalt, De Martino veinimõisalt. Eelmise aasta lõpus said nad ka eriti suure tunnustuse osaliseks – nimelt said naid pärjatud Tšiili Aasta Veinimõis 2024 tiitliga.
De Martino veinimõisa ajalugu ja tänapäev
De Martino veinimõisa asutaja, Pietro De Martino saabus 1934. aastal Itaaliast Tšiilisse sooviga leida ainulaadse koht, mis sobiks tema unistuste veini tootmiseks. Kivise pinnase ja vahemerelise kliimaga Maipo saar pakkus ideaalseid tingimusi värskes ja elegantses stiilis klassikaliste veinide valmistamiseks.
Täna on enam kui 80-aastase ajalooga veinikelder ühendanud perekonna kolmanda põlvkonna kogemused, keda esindavad Pietro, Marco ja Remo De Martino, neljanda põlvkonna dünaamilisuse ja visiooniga, mille moodustavad Marco Antonio ja Sebastián. Just nemad juhivad koos veiniteadlase Nicolás Péreziga De Martino veinikeldri projekte.
Tutvustame meie valikus olevaid De Martino veinimõisa veine ka lähemalt!
Head tähistamist – täna, 20.detsembril tähistatakse Sangria päeva! See on mõnevõrra irooniline, kuna Sangria on puuviljane veinipunš, mida tavaliselt juuakse värskendava joogina just suveperioodil.
Sangría (hispaaniakeelsest sõnast “sangre” ehk tõlkes veri) on punase veini baasil valmistatud Hispaania lahja alkoholijook, millele on lisatud puuviljatükke, suhkrut ning vähesel määral ka brändit ja kuivlikööri.
Roomlased istutasid Hispaanias viinamarjaistandusi juba 200 eKr. See põhjustas väga aktiivse kaubanduse ja Hispaania veine tarniti enamikesse Rooma impeeriumi linnadesse. Punased viinamarjad ja puuviljad kasvasid Hispaania kliimas väga hästi ning kohalikud hakkasid oma veinipunše kutsuma Sangriaks. Lõuna-Hispaanias nimetatakse seda jooki sageli zurraks ja see on valmistatud virsikust või nektariinist. Hispaanlased teevad oma sangriat peamiselt punastest veinidest, kuid seda saab teha ka valgest veinist – siis on joogi nimeks “sangria blanco”.
Sangria sai populaarseks 19. sajandil Hispaanias ja Portugalis. Ta ei olnud siis moekas kokteil – jooki jõid kohalikud puuviljakorjajad, lahjendades kanget veini allikaveega ja lisades tsitruseliste mahla. See segu oli suurepäraselt värskendav ja hõlbustas oluliselt rasket tööd kuuma päikese all. Sangriast sai tõeline ülemaailmne hitt pärast 1964. aasta New Yorgi maailmanäitust.
Sangria valmistamine ja eri tüübid
Sangriat saab valmistada väga erinevatest koostisosadest. Joogi maitse võib oluliselt erineda sõltuvalt valmistamisel kasutatud puuviljadest ja liköörist. Mõni lisab joogile sädeluse lisamiseks ka mullivett. Teised valmistavad sangriat hoopis valge veini baasil. Suvel soovitatakse jooki serveerida hästi jahutatult, talvel – soojendatult, maitsestatud kaneeli, nelgi ja muskaatpähkliga.
- Punane sangria
Jook tuleb valmistada punase veini baasil. Retsept sisaldab viinamarju ja tsitrusvilju. Alkoholi pehmendamiseks on lubatud vürtside, näiteks kaneeli lisamine.
- Valge sangria
Kokteili aluseks on valge vein – kuiv, poolmagus või magus. Nii tuleb kokteiljook pehmem ja õrnem kui punane versioon. Aroom sõltub konkreetsest alkoholiliigist ja kasutatud puuviljadest. Reeglina kasutatakse samu puuvilju, mis punase sangria valmistamisel.
- Roosa sangria
Jook on valmistatud roosast veinist. See annab valmis kokteilile õrna maitse ja kergelt lillelise aroomi.
- Sädelev sangria
Joogi aluseks on valge või punane vein, aga retseptis on lisaks ka vahuvein. See lisab kokteilile erilise lillelise aroomi ja mulli. Joogi kanguse vähendamiseks kasuta vahuveini asemel mullivett. Sangriale vürtsika noodi andmiseks täiendatakse retsepti sageli nelgi, muskaatpähkli või kardemoniga.
- Puuviljade sangria
Jooki eristab eelnevatest suurem hulk puuvilju. Sel juhul on lubatud kasutada erinevaid puuvilju – pole vahet, kas need on kombineeritud või mitte. Gurmaanid räägivad, et puuviljasangria puhul on mõnikord võimatu veini maitset ja aroomi eristada.
- Kange sangria
Puuviljatükid hoitakse esmalt mitu tundi mõnes kanges alkoholis ning alles seejärel lisatakse veini. Nii saab tulemuseks kangestatud sangria. Sellel joogil on palju vähem fänne, kuid jahedateks õhtuteks miks mitte!
10. detsember oli rahvusvaheline Tokay Aszú päev. Selles põnevas veinis on ühendatud ainulaadne terroir, sajanditevanused traditsioonid, kohalikud viinamarjasordid ja veinivalmistajate oskused.
Ungari Tokaj piirkonnast pärit veini võib vabalt nimetada elavaks legendiks. Kõik sellega seonduv ajalugu, terroir ja tootmistehnoloogia on originaalne ja kordumatu. Kunagi oli see üks tähtsamaid veine maailmas, kui Prantsuse kuningad ja Vene tsaarid pidasid seda väljavalitud veiniks. See oli kohaliku aadli uhkuse allikas ja Euroopa boheemlaste lemmikjook.
Tokaji on magus valge vein, mis on valmistatud viinamarjadest, mida mõjutab eriline väärishallitus Botrytis Cinerea. Seen tõmbab marjast niiskust, kuid ei riku seda, vaid muudab selle rosinale sarnaseks. See viib suhkru kontsentratsiooni kõrgele 40–60% tasemele ning küllastab närbunud viinamarju põnevate safrani ja ingveri aroominootidega. Vein sai oma nime Kirde-Ungaris asuva Tokaj linna järgi.
Sarnastes tingimustes valmivad viinamarjad veel mitmes maailma veinipiirkonnas, näiteks Sauternes (Prantsusmaa), Moselis (Saksamaa), kuid just Tokajis hakati esimesena rosinamarjadest veine tootma. See juhtus peaaegu 100 aastat enne Moselit ja 200 aastat enne Sauternes’i.
Tokaj veinipiirkond asub Kirde-Ungaris Zempléni mäestiku jalamil Bodrogi ja Tisza jõe ääres. Mõiste Aszú, sõna-sõnalt tõlgituna “kuiv”, viitab veinidele, mis on valmistatud botrytis’ega rosinamarjade käsitsi valitud marjadest. Neil on rosina maitse ja spetsiifiline mee tooniga bukett.
Veini maitse ja aroom on kompleksne – puuviljane, mandariinine, ingveri, kaneeli, nelgi ja suhkrustatud puuviljade nootidega. Vaatamata äärmisele magususele on seda lihtne juua, kuna Furmint’ kõrge happesus tasakaalustab hästi suhkrut. Tokaji Aszú traditsiooniline kangus on 11,5–14% alkoholi.
Tokaji veini tootmiseks on ametlikult heaks kiidetud 6 kohalikku viinamarjasorti: Furmint, Hárslevelű, Sárgamuskotály, Zéta, Kabar, Kövérszőlő. Klassikaline Aszú segu sisaldab peamiselt neist kolme esimest sorti.
Tokaji stiilid
Aszú veinide magususe määrab “puttonyos”. Puttonyo on nimeks suurtele, 25kg mahutavatele õlgkorvidele, mida viinamarjade koristamisel kasutati. Aszú veinide magususe määramiseks kasutati Tokajis traditsiooniliselt Puttonyo ehk valitud viinamarju täis õlgkorvide arvu suhet 136-liitrise baaskuiva veini vaadi kohta.
Tokaji Aszú on klassikaline versioon, mida Euroopas nimetatakse tavaliselt lihtsalt Tokayks. Olenevalt puttonyos kogusest on joogi magusus erinev:
- 3 puttonyos – 60 g/l jääksuhkrut,
- 4 puttonyos – 90 g/l jääksuhkrut,
- 5 puttonyos – 120 g/l jääksuhkrut,
- 6 puttonyos – 150 g/l jääksuhkrut.
Tokaji Aszu Essencia on vein, mis on valmistatud enam kui 6 puttonyos jagu viinamarjadest. See sisaldab 180-300 g/l jääksuhkrut ja sellel on piiramatu vananemispotentsiaal.
Tokaji Essencia on eksklusiivne jook, mis on valmistatud väärtuslikust kontsentreeritud nektarist ehk pressitud ainult Aszú marjadest. Erakordse magususe tõttu pole sellest lihtne veini valmistada – mõnikord laagerdatakse veini kuni 10 aastat, et saada 450g/l suhkrut ja vaid 5-8% alkoholi sisaldav tihe kuldne jook. Ajalugu teab Tokaji Essencia pudeleid, mida säilitati rohkem kui 200 aastat.
Tokaji Szamorodni on Tokaji liini kõige lihtsam vein, kuid sellegipoolest väga maitsev. See on valmistatud segamarjadest – nii tervetest kui ka botrytis cinerea’ga nakatunud marjadest. Tavaliselt sisaldab jook 30g jääksuhkrut liitri kohta.
Tavalistest küpsetest viinamarjadest – Furmint, Harshlevelu, Muscatel – valmistatud ühesordiveinid on enamasti kuivad või poolmagusad ning hea vananemispotentsiaaliga.
Tokaj magusaid veine juuakse tavaliselt 7–13 °C jahutatult väikestest dessertveini klaasidest. Veinile on suhteliselt raske gastronoomilist paari valida, kuid klassikaline kooslus Tokaji Aszú jaoks on hanemaks (foie gras) ja rikkalikud kreemjad juustud – brie, comte, kitsejuust, rokfort ja sinihallitusega juustud.
Novembrikuu lõpus lisandus Edrinksi riiulitele suur valik kaunitare Burgundia veinide tippudest. Meil on suurim rõõm neid imelisi veine ning Albert Bichot veinimõisa teile lähemalt tutvustada!
Albert Bichot on tunnustatud veinimaja üle maailma ning Prantsuse veinikultuuri edendaja. Albert Bichot veinimaja koosneb kuuest eraldiseisvast veinimõisast, millest igaüks esindab üht olulist Burgundia piirkonda. Veinimaja valdustesse koos kõigi kuue mõisaga kuulub 110 hektarit viinamarjaistandusi. Burgundia kuulsatest piirkondadest on esindatud näiteks Chablis, Côte de Nuits, Côte de Beaune, Côte Chalonnaise ja Beaujolais, millest igaüks on prantsuse veinipärandi hindamatud näited.
Bichot perekonna ajalugu ja tänapäev
Bichot perekonna sajanditepikkune ajalugu ulatub tagasi aastasse 1214. Juba aastast 1350 on perekonna juured soetud Burgundia piirkonnaga, täpsemalt Châteauneuf-en-Auxois külaga. Veiniäriga alustas 1831. aastal Bernard Bichot Monthélie külas, Côte de Beaune piirkonnas. Sellest sai alguse ühe Burgundia nimekaima veinimaja kujunemine ja suur tulevik.
Tänasel päeval on veinimõisa tegevjuhiks Albéric Bichot, kelle üheks oluliseimaks saavutuseks on kõikide Bichot veinimõisate viinamarjaistanduste üleviimine mahepõllumajanduslikule tootmisele. 2014. aastal sai Albert Bichot veinimõis ka Ecocert’i mahepõllumajanduse sertifikaadi. Lisaks sellele on Albert Bichot veinimõisatel Ecocert’i maheveini sertifikaadid.
Albert Bichot veinid saavad igal aastal rahvusvaheliselt medaleid ja kõrgeid tunnustusi. Pingerea tipust leiab neid nii võistlustelt International Wine Challenge kui edetabelitest Decanter ning WineEnthusiast. Albert Bichot veinimaja on pälvinud ka võistluselt International Wine Challenge ”Winemaker of The Year” tiitli 2004, 2011 ja 2017 aastatel.
