Meie sommeljeed: Jana Kallaste

Seekord on meil rõõm tutvustada ühte meie kõige pikaajalisemat töötajat Janat. Jana rõõmsameelset energiat kohtab just meie Tabasalu poes, kus ta on töötanud alates 2014. aastast poe avamisest saadik. Nii oma püsiklientidele kui teistele Tabasalu keskuse töötajatele on Jana positiivsus ja naer ammu teada ja tuttavad!

Enne Edrinksi tööle asumist kogus Jana teadmisi ja armastust joogimaailma vastu erinevates restoranides töötades. Jana tõdeb, et lisaks ESE baaskursusele, mille ta läbis 2016. aastal, on tal olnud rõõm proovida põnevaid jooke restoraniaegadest mitmete erinevate koolitajate käe all. Neist ehk kirkamana on meelde jäänud just Matti Timmermann, kellel on olnud suur roll Eesti veinide koolitusmaastiku rajamisel. Erinevatest kollektiividest on jäänud kogemused ja sõbrad terveks eluks – esiletoomist väärib näiteks Tai restoran “Siam”, mis õpetas armastust mitmekülgse toidukultuuri vastu.

Kui Jana parasjagu Tabasalu riiulite vahel usinasti ei askelda, leiab ta rõõmu ja kosutust hingele lugemisest ja rohelust täis rõdu eest hoolitsemisest. Enda eelmistest töökohtadest toob Jana eriti armsana esile just Laulasmaa Spa asukoha mereläheduse ja männimetsadega. Nii pole ime, et Jana valva silma ja rohenäpu võluväel on ka kõik Tabasalu poe taimed suureks ja tugevaks kasvanud!

Raamatutest loeb Jana täpselt seda, mis parasjagu põnev ja meelepärane. Pole tavatu, kui mõnikord leiab tema öökapilt lugemist ootamas mõne põhjaliku ajalooraamatu, teinekord aga ilukirjanduslikke seikluseid. Viimati luges Jana “Seitse õde” raamatusarja, millest viimane raamat veel raamatukogu laenutusjärjekorras lugemist ootab. Kes Tabasalu poodi satub võib julgelt lisaks heale veinisoovitusele ka mõnusa lugemissoovituse kaasa saada! 😉

Jana soovituste nurk:

• Külla kaasa: võtan alati joogi, mida ka ise hea meelega naudin.
• Kodus raamatu kõrvale: eelistan juua teed.
• Alatine lemmik, mille juurde tagasi tulla: see jõudis minuni alles paar aastat tagasi ning selleks on Burgundia valge.

Mõte, mida kaasa anda: “Pole oluline kui haritud või andekas sa oled. See, kuidas sa teisi kohtled, ütleb kõik.”

Tutvume lähemalt meie sommeljee Kirsi Elissoniga. Kirsit kohtab veiniriiulite vahel askeldamas eelkõige Edrinksi Lõunakeskuse poes Tartus. 

Doktor Google ütleb, et peale veini mahuvad või on mahtunud Su ellu ka jalgpall ja Mullawabrik. Räägi mõlemast paari sõnaga.

Jalgpalliga tegelesin pigem põgusalt, paar aastat kooliajal. Polnud päris minu ala. Rohkem ja pikemalt tegelesin kergejõustikuga.
Mullawabriku lõime koos elukaaslasega aastaid tagasi, kuna me mõlemad olime pikalt toitlustusega seotud, tundus põnev järk olevat.

Peale selle on sul veel ka head silma nii pildistamiseks (Mullawabriku insta pildid on ju Sinu tehtud?) kui eDrinksi kodulehe kujundusteks. Kust see anne pärit on?

Aitäh! Mullawabriku sotsiaalmeedias on jah minu tehtud pildid. Ma isegi ei tea, kust see pärit on – oma esimese kaamera sain vanemalt vennalt ja sealt edasi vaikselt olen nokitsenud.

Kuidas veiniteema Sinu ellu tuli?

Vein tuli minu ellu restorani tööga. Restoran Hõlmas, kus eelnevalt töötasin, oli enne avamist väga põhjalik ja põnev veinialane väljaõpe. Sealt see huvi kasvas ja läksin edasi õppima.

Kas on poest meenutada ka mõni veidramat või naljakamat sorti kliendi-elamus?

Üks härra tuli uksepealt sisse, otsest soovi osta ei olnud, aga tundus, et oli oluline mulle öelda: “Sina, Sina soovitasid mulle seda konjakit….see oligi hea”. Minu päev läks igaljuhul paremaks! 😀

Kui Sa peaksid elu lõpuni jooma ainult ühte veini, siis mis see olla võiks?

Ühele veinile kindlaks ei jääks, aga traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinid võiks põnevust pakkuda pikaks ajaks!

Edrinksi Kalamaja kliendid on kindlasti juba märganud uuendusi kaupluses, uusi riiulipaigutusi, uusi kontseptisoone. Ja päris kindlasti on sagedased külastajad saanud osa Rüüdi oskuslikest veinisoovitustest. 

Kuidas vein Sinu ellu tuli?

Teadlikult tuli vein mu ellu 2009. aastal, kui viibisin sügisel 3 nädalat Californias ning liikusin sellistes piirkondades nagu Napa Valley, Sonoma ja Russian River. Seal külastasin erinevaid veinitootjaid, kuulsaid ning vähem kuulsaid ja siis tekkiski mul äratundmine – see valdkond huvitab mind ja tahan rohkem teada saada. 2010 alustasingi juba õpingutega ESAs baaskursusel.

Jalgpalluri naisena oled elanud huvitavates kohtades, nimeta mõni? 

Olen elanud näiteks 8 kuud Küprosel ja 2 aastat Iisraelis. Iisrael on ainulaadne riik maailmas, nii teistsugune ja mulle väga meeldis seal. Kahjuks tookord, oma pere turvalisuse huvides, juutide ja palestiinlaste permanentse konflikti ägenemise tõttu, kolisime Eestisse tagasi, kuigi oleksin tahtnud sinna jääda.

Peale sommeljeekooli oled lõpetanud ka joogitehnoloogi eriala Olustveres. Miks Sul seda vaja oli? Mida see õpe andis erinevalt sommeljeeõppest? 

Mõned aastad tagasi, kui Eesti turule ilmusid rabarberist tehtud vahuveinid, siis nautisin neid pikalt ja palju, aga meelehärmi valmistas, et rabarberist, mis näiteks minu maakodus vohab ja on sisuliselt kultuurne umbrohi, valmistatud tooted on ebanormaalselt kallid. Seda ei ole ju isegi noppida vaja, vaid lõika lihtsalt varrelt maha.

Tekkiski mõte, et ehk suudan toota odavamalt kui 10 eur 0,75l pudel rabarberi vahuveini. Ruumid ja koht olid olemas, tahe ning entusiasm samuti. Kuskilt artiklist oli meelde jäänud, et Olustveres õpetatakse joogitehnoloogiat ja nii ma siis kandideerisingi õpikohale, et targemaks saada. Tahtjaid oli palju, sõel tihe ja pidi enda meelekindlust ikkagi tõestama. Koolis õppides sain aga aru, et toota saab mis iganes toorainest, kuid lõppkokkuvõttes tuleb see toode ka maha müüa. Ja siis on hind juba tõesti üle 10 eur pudeli eest.

Erinevalt sommeljee õppest, mis on maitsemeelte ja aju treening, sisaldas Olustvere õpe 1,5 aastat reaalset tegutsemist tootmises. Lisaks olin praktikal Eesti erinevates ettevõtetes – Tohi Distillery´s džinni keetmas, Jaanihanso Siidrivabrikus vahuveinide ja siidrite maailmas ning   Pernaueri Õlletehases õlut tegemas. Selline praktiline kogemus on hindamatu – ma oskan klientidele põhjalikult rääkida jookide valmistamisest, olles põhitooted ise ka reaalselt ära teinud. Džinni on kerge müüa, kui tead protsesse, maitseid, komponente. Õlle osas samuti, vahukatest rääkimata.

Sinu tööd poes klientidele veine soovitades on puhas nauding vaadata, Sa paistad tõesti nautivat inimestega suhtlemist. Mida sa peale selle veel tõeliselt naudid?

Mõnes mõttes olen reisisõltlane. On suur nauding, kui lennujaama väravad mu selja taga sulguvad ja ma lennukile astun, et avastada uus riik. Olen seni käinud umbes 55 erinevas maailma riigis ja soov on igal aastal üks uus kirja saada, sest meie planeet Maa on nii põnev koht.

Teine nauding on tegeleda loomadega. Olen aastaid olnud Varjupaikade MTÜs vabatahtlik ja aidanud sotsialiseerida erinevaid koeri. Koer on vahetu, siiras ja aus. Kodus on mul samuti koer, kaks kassi ja akvaariumitäis kalu. Aga pereliikmeteks on olnud ka iguaan ning tšintšilja.

Nimeta oma kõige võimsam või meeldejäävam veinielamus ja kõige nigelam. 

Ma ei oska nimetada ühtegi kindlat, sest jooke-olukordi on olnud sadu, kui olen õhanud: “Oh, see on imeline, see on parim!” Kõik oleneb kontekstist. Usun, et kõige suurem “Vau!”-efekt on alles ees, arvestades mu keldri riiulite sisu……Ma ei tea, kas halbu jooke üldse on – kellegi jaoks mulle isiklikult mitte meeldivat jooki ju ikkagi toodetakse. Ju see siis ka ära juuakse. Mälu halba ei talleta.

Soovita midagi oma lemmikjookidest teistelegi saabuvateks pikkadeks ja pimedateks  vihmasteks õhtuteks. 

Minu lemmik on ikkagi Pinot Noir ja näiteks meie sortimendis on müügil üks imeline Tšiilis Central Valley´s toodetud Pinot Noir. See sobiks tuju tõstmiseks ja halluse vastu igati hästi!

Kui keegi on sattunud eDrinksi Tabasalu poodi, siis võib vabalt juhtuda, et te ei plaaninudki midagi osta, kuid lahkute vähemalt kahe kastiga. Ja suure tõenäosusega on sel päeval müüjaks olnud üks meie staažikamaid sommeljeesid Kristhel Viilmann. Sellised talendid ei sünni muidugi üleöö.

Kristhel, kuidas Sinust sai sommeljee?

Olen õppinud hotelli ja turismimajanduse juhtimist ja minu esimene töökoht oli Rataskaevu hotell. Sealt edasi töötasin ja elasin mõnda aega välimaal ja enne eDrinksi tulemist olin ühes hotellis/spas toitlustusjuht. Kuna minu isa on kokk ning ta on töötanud ja omanud erinevaid söögikohti, siis teatud mõttes olen üles kasvanud köögis. Ja kus on hea toit, seal on ka hea vein, seega on loogiline minu teekond ka veinimaailma.

Minu esimene veinireis oli 19 aastaselt Alsace’i ja sealt saadud emotsioon pani mind veine armastama. Hiljem õppisin aasta veinitarkust August Alopi juures ja sealt edasi muidugi 3 aastat ESE koolis.

Sul saab varsti eDrinksis 10 aasta täis.  Meenuta palun kahte hetke:

1. Tõeline võidurõõm või joovastuse hetk “Jess, ära tegin, sain hakkama!”

Neid võiduhetki ikka leidub. Mõni “keeruline” klient näiteks, kes ei soovi midagi, aga kellega lõpuks jutuotsa peale saad ja kui ta siis lahkub poest õnnelikuna, veinid näpuvahel, siis on see win-win meie mõlema jaoks.

2. “Kõik, lõpp, mina teil siin enam kella ei löö, lähen parem koju puulusikaid treima!”

See “puulusikate” teema on, ma arvan, kõigil vähemalt korra peast läbi käinud. Sommeljee töö tüütum pool, kui seda saab nii öelda, seisneb ka lõpututes kastide tõstmises. Kõik need veinid, mis ilusasti riiulis seisavad, on sinna kuidagi saanud ja seda mitte imeväel, vaid puhtalt füüsilise vaevaga. Ja kui sulle vaatab hommikul esimese asjana vastu hunnik euroaluseid jookidega, siis mõtled küll, et kas kastitõstja amet ikka on just see minu lemmik. Positiivse poole pealt vaadates … jõusaalis käia pole vaja.

Kas on mõni toit, kuhu kõrvale vein üldse ei sobi?

Toit ja vein on omavahel igas mõttes seotud ja näiteks piimasupi päästab ainult klaas head  veini, ükskõik milline, sest piimasuppi ma nagunii ei söö. Tegelikult ma ei tea ühtegi toitu, kuhu juurde vein ei sobiks, seega mulle sobib ka mannapudru kõrvale veini juua.

Kuidas Sa suhtud veinikokteilidesse?

Armastan nii veini kui kokteili, aga veinikokteili jätan kellelegi teisele.

Sa valmistad ette eDrinksi klientide jaoks nimekirja veinidest, mis sobiksid pikalt säilitamiseks. Kui vana on kõige vanem vein, mida Sa ise joonud oled?

Vanimat veini ausalt öeldes, ei mäletagi…1953. aasta porti olen joonud. Minu enda kogus neid  vanu veine väga polegi –  1982 on vist vanim, aga ma arvan, et see juua enam küll ei kõlba.

Aga mitmes veinimajas sa käinud oled?

Ka veinimajade üle ma arvet ei pea. Neid on 30 aastaga kogunenud piisavalt ja õnneks tuleb iga aastaga aina juurde. Samuti  katsun ma oma puhkuse alati teatud moel veinidega siduda, külastades erinevaid veinimaju.

Minu viimase aasta veiniüllatus tuleb aga hoopis Tšehhimaalt Moraaviast. Mul õnnestus selle aasta kevadel käia tutvumas Tšehhi veinidega ja neid üllatusi ja ootamatuid hetki seal ikka jagus. Alustades sellega, et nii ägedaid ja moodsaid veinimaju polnud tükk aega näinud. Pooled veinimajad on sõna otseses mõttes arhitektuuri imed, maitsekad, huvitavate lahendustega, ideaalselt keskkonda sobituvad jne. Mainimata ei saa jätta ka seda, et veini oskavad nad samuti teha.

Jaga mõni hea veinitarkus alustavale veinisõbrale!

Ühtegi põhjapanevat veinitarkust pole mul küll jagada, vahest ainult seda, et olge avatud uutele maitsetele, proovige võimalikult palju erinevaid veine, mitte ärge jääge kinni ainult oma harjumuspärastesse lemmikutesse.

Aga heale sõbrale?

Oma heale sõbrale pole mul midagi muud öelda, kui et tule külla, avame pudeli head veini ja küll see  “tarkus” tuleb juba ise!

eDrinksi ühte staažikamat töötajat Egonit võib kohata peamiselt Pärnu maantee poes rahulikul ja asjalikul moel veine soovitamas.

Mida sa tegid enne seda, kui veinid kogu su elu üle võtsid? 

Ma täpsustaks, et veinid pole kunagi mu elu üle võtnud, katsun seda osa muu meeldiva ja kasulikuga tasakaalus hoida. Aga enne veinipoe pidamist sai küll surfiklubi peetud, vanamööblit restaureeritud ja palju muudki tehtud.

Kuidas vein su südame võlus?

Ma nii lüüriliseks ei läheks, võibolla pärast reisi Burgundiasse millalgi ammu.

Missugustel hetkedel sa ei taha veini?

Noh, kui ma jooksen või surfan või loen jne. Eks neid hetki on palju.

Sommeljeekooli ajast mäletan, et sa korra mainisid mokaotsast, et oled Iisraelis koos sõpradega veini teinud, kas mäletan valesti? Mis lugu sellega on?

 Veini olen teinud mitmel pool, aga see võis olla hoopis Iraanis umbes 2006. aastal. Käisime kaasaga seal mägedes lumelaudadega sõitmas ja elasime kohaliku pere juures. Vein oli küll valmis, aga ikka kestadega koos ja see oli vaja lihtsalt selitada. Pakkusin Bordeaux stiilis munavalgetega varianti, aga perepoeg arvas, et ei tasu riskida, see on ainuke 200 liitrit ja kui miskit untsu läheb, oleks olnud jama. Kuidagi saime tehtud ikka, sellel oli meeldiv salakauba maitse. Nad seal keldrites salaja oma tarbeks ikka teevad.

Kange alko ei käi ka sinust kaarega mööda. Pane enda jaoks huvitavuse järgi pingeritta konjak, grappa, tequila, viin, viski, gin ja võibolla veel mõni, mis mulle kohe pähe ei tule.

Eks igaühe jaoks on oma hetk.

Meenuta palun elu parimat veinikogemust.

See oli sõbra juures Luxemburgis, olime soetanud Beaune lähedalt keldrist pisut veini, nende hulgas ka ühe ´Le Montrachet´, väga maitses, tootjat kahjuks ei mäleta.

Ja nüüd kõige veidrama maitsega vein, mida sa iganes maitsnud oled?

Primitivo.

Tiia Eeskivi on kaheldamatult eDrinksi, aga võibolla ka kogu Eesti sommeljeede pere kõige kiirem inimene. Nimelt on ta  mitmekordne Eesti meister ja rekordiomanik tõkkejooksus, olnud Eesti koondise liige ja osalenud isegi EM-il.

Praegu jagab Tiia oma töist aega nii eDrinksi koolitusõhtuid korraldades ja poeleti taga kui veini maale toovas firmas Momentin kliendisuhete peal exceli tabelite seltsis. Äratundmine, et vein on tema südameasi, ei tulnud kuidagi äkki ega silmi avava hetkena. Siiani meeldivad talle nii arvud kui vein. „Kõigepealt arvud korda ja siis veini,  või kui arvud korda ei taha minna, siis veini vahele  ja …. Lõpuks on kõik  taandatav matemaatikale – kaks pudelit šampanjat on alati parem kui üks,“ ütleb Tiia ise.

Kirgliku mullijoogi sõbrana paneks ta oma lemmikjoogid järjekorda nii: Champagne, Cremant, Franciacorta, Cava, muu maailma vahuveinid. Siis mõnikord mõni hea chardonnay või itaallane või mõni vähetuntud valgest viinamarjast vein ja siis harvadel juhtudel, kui tõesti mõnda vahukat juua pole, siis mõni punavein  nagu Shiraz või Garnacha.

Sellist hetke või riietust, mille juurde šampanja kindlasti EI SOBIKS, ei suuda Tiia ette kujutada. „Isegi  vannis on ju tore mõnda head vahukat nautida  –  vaht ümber minu ja minu klaasis!“

Kui oleks võimalik selline jabur moment, et peaks kogu elu lõpuni tarvitama ainult ühte veini, siis Tiia valik selleks oleks Charles Heidsiecki šampanja. Sommeljee peab tööst tulenevalt olema kursis ja maitsma igasuguseid alkoholiga jooke, pirtsustada ei saa. Aga töövälisel ajal, kui saab siiski ise oma klaasi sisu valida, siis ei võta ta suu sissegi kanget alkoholi, õlut  ja  siidrit.

Lemmikjook ja suupiste – mõistagi šampanja ja austrid!

Kas tal on olnud veinireisidel või degustatsioonidel sellist maitseelamust, et mõtled – kõik, no nüüd on taevas, enam paremaks minna ei ole lihtsalt võimalik? „Taevast  pole veel ette tulnud, aga loodan seda kunagi kogeda,“ ütleb Tiia ja jätkab kirglikult otsinguid. Juba üheksandat aastat eDrinksis.

Ulvi Paluoja kaunistab eDrinksi ridu juba 2017.aastast saadik. Peamiselt leiab teda Tartus Veeriku poes, kuid vahel eksib ka Lõunakeskuse veinipoodi. Tema karjäär alkoholiosakonna kassapidajast haritud sommeljeeks on muljetavaldav.

Kui Ulvi 15 aastat tagasi Tartu Kaubamajas kassapidajana alustas, meeldisid talle magusad „veinijoogid“ nagu Monte Cristo ja Bollino. Õige pea aga tõi elu ametikõrgendust ja Ulvi jätkas juba alkoholiosakonna kassapidajana.

Seal oli aga vaja valida koos ostujuhiga veine sortimenti ja nii nad neid seal degusteerisid, sobitasid toitudega ja valisid müüki. Nõnda sai teadlik veiniarmastus alguse. Pärast Eesti Sommeljeede Erakooli baaskursuse lõpetamist ja perelisa saamist hakkaski ta 2017.a eDrinksis tööle ja lõpetas kooli kõrvalt ka sommeljeekooli järgmised kaks kursust.

Kõige parem veini ja suupiste kombo on Ulvi arvates ikka vein ja juust – sinihallitusjuust väga hea dessertveiniga või noor kitsejuust värske valge veiniga. Isiklikult eelistab ta  veini kõrvale suupistevaagnat antipastit, kus on erinevaid juustusid, sinke-vorste, oliive, grissineid jms ampse.

„Kui peaksin kogu elu tarvitama ainult ühte veini, siis see oleks meie praegusest kaubavalikust ilmselt Domaine Thibert Pouilly Fuisse Heritage. Imeline Burgundia Chardonnay 🙂 Aga kuna üks vein muutuks kiirelt igavaks, siis pigem igapäevaselt mul kindlaid lemmikuid ei ole. Eelistan vahuveini, aga ei diskrimineeri ja ühtegi veini ka proovimata ei jäta.“

Mitu päeva nädalas on võimalik ilma veinita hakkama saada? Siinkohal sõltub, kas rääkida degusteerimisest või paari klaasi nautimisest. Esimesel juhul sõltub vajadusest, tööalaselt on vahel vaja ikka iga päev miskit degusteerida. Paari klaasi nautimiseks aga  ta endale piire ei sea. „Kui tahan klaasi veini, siis pole nädalapäeval vahet ja naudin mõnuga.“

Ulvi arvab:“Pidulik hetk on ilma veinita ikka võimalik, aga no mis pidu see siis on, onju?”