Tutvume viinamarjasordiga – Chardonnay!

Chardonnay viinamarjasort on üks maailma populaarsemaid – üks tõeliselt rahvusvaheline viinamari, mida kasvatatakse kõikjal maailmas. Sordist valmivad veinid ja stiilid on piirkonniti ja tootjate lõikes aga väga erinevad. Nagu ikka, siis mõjutavad piirkond, viinamarjade kasvukoht ja veinivirde töötlemise metoodika pärast pressimist oluliselt veini lõppilmet.

Palju aastaid aeti Chardonnay’d segamini Pinot Blanciga, kuna sordid näevad viinapuuaedades väga sarnased välja. Sordi päritolu on olnud pikka aega arutelu all, kuid hiljutised geneetilised testid on näidanud, et Chardonnay on seotud Pinot Noir’ga – täpsemalt on Chardonnay tekkinud Pinot Noir ja Gouais Blanc juhusliku ristumise tulemusena.

Milliseid veine Chardonnay viinamarjasordist valmistatakse?

Chardonnay viinamarjasort on enda valmistamisvõimalustes väga paindlik ja mitmekülgne. Chardonnay viinamarjadest on võimalik toota nii kuivi kui magusaid, rahulikke veine kui ka esmaklassilisi vahuveine. Mõnel juhul võib veinis tunda värskeid rohelisi õunu ja karget mineraalsust. Kui aga lisada veini valmistusprotsessi juurde ka tammevaadi kasutust, tulevad esile näiteks röstitud vanilje ja karamellised maitset.

Seega võivad Chardonnayst valmistatud veinid olla äärmiselt erinevad ning siit leiab sobiva kaaslase endale iga veinisõber. Chardonnay’st vein võib olla kerge ja kõrge happega või siis hoopis võimas ja kreemise tekstuuriga. Maitsenüansid ulatuvad rohelisest õunast, tsitruselistest ja märjast kivist kuni troopiliste puuviljade, lillede, viigimarjade, sarapuupähklite, vanilje, või, mee ja tammeni.

Milliste toitudega Chardonnay’st veine sobitada?

Nagu juba eelpool kirjeldatud, saab Chardonnay’st valmistada väga mitmekülgseid veine.

8 põnevat fakti, mida Chardonnay viinamarjasordi kohta teada:

  1. Chablis nime all tuntud valge vein on alati valmistatud Chardonnay viinamarjast.
  2. Chardonnay viinamarjasort on üks vaid seitsmest lubatud sordist, mida kasutatakse Champagne valmistamisel.Vaid 100% Chardonnayst valmistatud Champagnesid nimetatakse Blanc de Blanc. 
  3. Chardonnay on oma nime saanud Burgundia Mâconi piirkonnas asuva Chardonnay küla järgi.
  4. Kui teile meeldib tammine Chardonnay ja soovite proovida midagi uut, otsige riiulitelt Pouilly-Fuissé veine.
  5. Chardonnay kasvatamise lihtsus ja laialdane maitseprofiil on viinud paljude kohalike viinamarjasortide hävimiseni.
  6. Chardonnay on üks enim istutatud valgeid viinamarjasorte maailmas.
  7. Olgugi, et Burgundia piirkond Prantsusmaalt on eriti tuntud enda Pinot Noir’i poolest ning piirkonna nimigi tähistab punast värvi, toodetakse seal rohkem just Chardonnay’d.
  8. Apartheidi piirangute ajal jõudis suur osa Lõuna-Aafrikas praegu kasvavatest Chardonnay viinapuudest riiki 1970. aastatel salakaubana.

Pinot Grigio viinamarjasort, teise nimega Pinot Gris, on Pinot Noiri roosakas-halli kestaga mutatsioon. Sõnad “Grigio” ja “Gris” tähendavad sama – halli. Oma nime ongi viinamari saanud just oma kesta värvuse järgi, mis varieerub sinakashallist kuni roosakaspruunini.

Pinot Grigio viinamarjasort on enamasti tuntud oma maitsvate, kergete ja särtsakate valgete veinide poolest. Olenevalt veinivalmistamise meetodist ja koristusajast võib see aga varieeruda kergest ja mahlakast kuni täidlase ja õliseni. Lisaks valmistatakse sellest sordist ka rosé ja orange veine ning mainimata ei saa jätta ka hiliskorjest valmistatud magusaid veine.

Pinot Grigio ja Pinot Gris on selle viinamarjasordi kaks nime, mida kasutatakse eri piirkondades ning viitavad ka erinevale maitseelamusele:

Kust on Pinot Grigio viinamarjasort pärit?

Pinot Gris viinamarjasorti on kasvatatud alates keskajast, kui see jõudis üle Alpide Šveitsist Ida-Prantsusmaale. Sajandeid kasvatati seda ka Burgundias, kuid aja jooksul on see seal teiste viinamarjasortide võidukäiguga asendunud.

Läbi Šveitsi rändas sort ka Itaaliasse, kus sellest sai Pinot Grigio ja saavutas tohutu populaarsuse.

Millised on Pinot Grigio peamised kasvualad?

Pinot Grigio viinamarjasort on ülemaailmselt populaarne, kuid see viinamari eelistab üldiselt jahedamat kliimat ja mäenõlvu. Nagu ka juba eelpool mainitud, siis nii temperatuur kui ka laagerdumisstiil mõjutavad otseselt valminud veini iseloomu, aroomi ja happesust.

Kõige suurem Pinot Grigio kasvataja on Itaalia, kuid endiselt on sort üsna populaarne ka Prantsusmaal ja Saksamaal, viimases tuntakse sorti Grauburgunderi nime all. Tugevalt kasvatab Pinot Grigio ka populaarsust Austraalias, USA’s ja Uus-Meremaal.

Millised on Pinot Grigio aroom ja maitse?

Prantsusmaalt, Alsacest pärit Pinot Gris veinid on pigem jõulised ja neis tuleb esile ka lillelisi noote nagu kuslapuu ja apelsiniõied. Samas on veinides tunda ka küpseid luuvilju, mangot ja melonit. Alsace’is toodetud veinide jõulisema ja ümarama maitse ja tekstuuri iseloomustamiseks kasutatakse sageli väljendit õline.

Peamiselt Itaaliast pärit Pinot Grigio stiilis valmistatud vein on samuti puuviljane, kuid veini maitsed ja aroom on delikaatsemad. Pinot Grigios tuleb pigem esile valgete pirnide ja tsitruste aroome ja maitse pakub särtsakat happesust.

Milliste toitudega Pinot Grigio veine sobitada?

Pinot Grigio sobib eriti hästi roogadega, mis sisaldavad puuviljaseid või tsitruselisi elemente nagu sidrun. Pinot Grigiost veinid sobivad imeliselt värskete köögiviljade, valge linnuliha, ceviche ja mereandidega. Juustudest sobivad hästi Pinot Grigio kõrvale serveerimiseks näiteks Gruyère, Muenster ja Grana Padano.

5 toredat fakti Pinot Grigio viinamarjasordi kohta:

  1. Maailma suurim Pinot Grigio tootmine toimub Venetos, Itaalias.
  2. Nagu Riesling, Gewürztraminer ja Moscatel, on ka Pinot Gris Alsace’is “noobli viinamarja” staatuses.
  3. Pinot Grigiost toodetakse nii valgeid, roosaid kui ka Orange veine.
  4. Pinot Grigio maitse sõltub suuresti piirkonnast, kus seda kasvatatakse ning võib anda väga erineva iseloomuga lõpptulemusi.
  5. Pinot Grigio arvatakse olevat Pinot Noiri mutatsioon. Samast perekonnast on pärit veel Pinot Blanc.

 

Tutvu Pinot Grigio veinidega Edrinksi valikust:

Malbec viinamarjasort on Argentiina kõige tuntum punane sort, kuid selle algne päritolu on Edela-Prantsusmaalt. Seal tuntakse seda sorti ka Auxerrois ja Côt nime all. Malbec on paksu kestaga viinamari, mis on looduslik ristand Prunelard ja Magdeleine des Charentes sordi vahel.

Millised on Malbec viinamarjasordi aroom ja maitse?

Malbec viinamarjasordist valmistatud veinid on ümarate ja pehmete tanniinidega ja lopsakalt puuviljased. Esile tulevad tumedad kirsid, ploomid, põldmarjad ning vürtsikad noodid nii aroomis kui maitses. Kui veini on laagerdatud ka tammevaadis, lisanduvad meeldivad piimašokolaadi, kohvi või vanilli nüansid.

Millised toidud sobivad Malbec viinamarjasordist veinidega?

Malbec on suurepärane vein nii ilma toiduta iseseisvalt nautimiseks, kui ka väga toidusõbralik ja paindlik. Veini rikkalik iseloom koos marjaste nootidega muudab selle suurepäraseks suviste grillide ja piknikute kaaslaseks.

Veinid, mis on valmistatud Malbec viinamarjast on üldiselt pigem täidlased ning seetõttu võib seda kombineerida ka jõulisemate toitude juurde. Samas ei ole Malbec’ist valmistatud veinid kuigi agressiivsete tanniinidega ja järelmaitse on lühike. Tänu Malbeci pehmusele ja marjasusele sobib see ideaalselt ka piprasemate ja suitsusemate toitude juurde.

Malbec viinamarjasort on suurepärane kaaslane tumedale linnulihale, röstitud sealihale, lamba- ja mõne vähem rasvase loomaliha tükile. Malbeci lopsakas marjasus ja puuviljasus sobib imeliselt kõiksuguste grillimiste, praadimiste ja suitsutamistega.

Malbec on ka väga juustusõbralik vein – üks vähestest punastest veinidest, mis sobib ka sinihallitusjuustu ja muude pikantsete juustudega nagu Gorgonzola.

Taimsetest valikutest sobivad Malbeciga suurepäraselt näiteks röstitud köögiviljad, roheline ja punane paprika, kartul, rukola, lehtkapsas ja seened.

Siin on veel mõned toredad faktid Malbec viinamarjasordi kohta:

  • Malbec viinamarjasort ei saavutanud suurt kuulsust enne, kui see viidi Argentinasse, Mendozasse. Seal istutas sordi esmakordselt 1868. aastal nostalgiline Prantsuse botaanik, kes lootis parandada piirkonnas toodetava veini kvaliteeti. Tänaseks on Malbec Argentiina kõige olulisem viinamarjasort.
  • Malbec viinamarjasort armastab päikest. Päike aitab Malbecil läbi paksu kesta küpseda, millel on kõrge pigmendi sisaldus ning annab veinile sügava tooni.
  • Malbeci’ ist valmistatud veinile on iseloomulik läbipaistmatu lillakas värv ja roosakas äär.
  • Malbec on ka suurepärane kaaslane seguveinides. Malbec’il on oluline roll Bordeaux’s segudes, kuid kuna Malbec ei talu heitlikku ilma ja kahjureid, ei tõusnud ta kunagi Prantsusmaa tippsordiks.
  • Malbec vajab vähem tammevaadilaagerdust, kui tihtipeale arvatakse. Malbec on meeldivalt mahlane ja pehme ning sageli ei vajagi tammevaadi laagerdusega sekkumist.

Meil on ülimalt hea meel tutvustada uusimaid veine meie riiulitel Leone de Castris veinimõisast Itaaliast! Leone de Castrise perekond valmistanud veine juba üle kolme sajandi Salice Salentinos, mis on väike küla Puglia piirkonnas. Perekonna jaoks on see võimalus enda edasi selle imelise piirkonna eripära ja võimalusi.

VEINID

Leone de Castris on juba sajandeid tootnud ainult Puglias. See võib olla tootjate jaoks piirang, kuid Leone de Castrise näeb seda enda jaoks võimalusena tuua esile selle piirkonna eripärasid ja iseloomu. Leone de Castris keskmine toodang on 2 miljonit pudelit aastas.

Põhifookus on kohalikel traditsioonilistel viinamarjasortidel nagu Negroamaro, Malvasia Nera, Verdeca, Moscato, Aleatico ja Primitivo. Aastate jooksul on lisaks istutatud ka rahvusvahelisi tuntud sorte nagu Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Veinimõisa toodang on väga rikkalik, kust leiab nii punaseid, valgeid kui ka roosasid kõrgekvaliteedilisi DOC veine. DOC piirkondadest on esindatud näiteks Salice Salentino, Locorotondo, Copertino ja Primitivo di Manduria. Huvitavad näiteid leiab ka IGT Salento ja Puglia märgise all roosade ja valgete vahuveinidena.

Koos Piero ja Lisetta Leone de Castrisega sai villimine alguse 1925. aastal.

Kogu veinivalikut on korduvalt pärjatud mainekate tunnustustega ja nende veinid on esindatud nii Euroopa turgudel kui ka USA-s, Kanadas, Brasiilias, Austraalias, Singapuris, Jaapanis, Hongkongis jne.

Vana ja Uue maailma veinid – neil on mõningad äratuntavad ja iseärased omadused, mis teevad veinimaailmas orienteerumise kergemaks, aga kindlasti ei ole need reeglid.

Lihtsalt ja üldiselt võib Vana ja Uue Maailma veinid võtta kokku nii:

  • Vana Maailma veinid on üldiselt kergema kehandiga, madalama alkoholisisaldusega, kõrgema happesusega, delikaatsemad ning nüansirikkamad.
  • Uue Maailma veinid on valdavalt täidlasema kehandiga, kõrgema alkohoolsusega, samas on veinid veidi madalama happesusega ja puuviljasemad.

Sama viinamarja erinev maitse ja iseloom Uue ja Vana Maailma veinide vahel tuleb peamiselt just viinamarjade kasvukoha piirkondlikest tingimustest ja kliimast.

Vana Maailma viinamarjade kasvatuspiirkonnad on Uue Maailma kasvupiirkondadega võrreldes pigem jahedad. Seetõttu ei küpse sealsed viinamarjad nii kiiresti või isegi täielikult välja, mille tulemusena on viinamarjades vähem suhkrut, tootes pigem kergema kehandi ja madalama alkoholisisaldusega veine.

Uue Maailma viinamarjad naudivad seevastu soojemat kliimat, kus viinamarjad valmivad kiiremini ning sisaldavad rohkem suhkrut. See võimaldab toota kõrgema alkohoolsusega ja täidlasema kehandiga veine, mis on veidi moosisemad, puuviljasemad ja julgemad.

Muidugi ei ole see reegel, sest ka Vanas Maailmas on väga päikeselisi kohti nii Lõuna-Itaalias kui ka Hispaanias, kus on võimalik toota väga moosiseid ja võimsa kehandiga veine. Samuti leiab jahedama kliimaga piirkondi ka Uuest Maailmast, kus kohalik mikrokliima lubab toota väga elegantseid, kõrge happega ning äärmiselt põnevaid veine. Lõppsõna jääb muidugi ka veinimeistrile, kes tootmis- ja laagerdamisprotsessi juhib, et soovitud lõpptulemuseni jõuda.

Siin on toodud pigem üldistav, aga suunav ja juhendav loetelu näitamaks kui palju võib erineda sama viinamarjasordi maitseprofiil lihtsalt selle kasvukohast.

Oleme loonud ka visuaalse teejuhi kolme populaarsema viinamarjasordi kohta, mis toob välja ühes või teises kasvupiirkonnas välja joonistuvad maitsed ja aroomid!

Tutvustame lähemalt ajaloolist Pommery šampanjamaja, mille valikut on meil rõõm Edrinksi lettidel pakkuda!

1. ESIMENE BRUT CHAMPAGNE

Pommery on avangard, uute veinistiilide teerajaja, uuenduslike veinivalmistamise tavade ellukutsuja. Muude uuenduste hulgas valmistas Pommery, Madame Pommery käe all, 1874. aastal esimesena Brut stiilis Champagne’i. Toona oli see igati järsk ja uuenduslik kõrvalekalle 19. sajandil moodsatest magusatest šampanjadest!

Julge visionäär Madame Pommery otsustas aastakümneid tagasi, et šampanjat tuleb muuta. Tema visioon oli kaotada šampanja magusus ja desserteveinilik staatus ning muuta jook kuivaks ja elegantseks, et seda saaks nautida enne, pärast või isegi ilma toiduta.

2. LIHVITUD KVALITEET

Viinamarjade päritolu veinide kvaliteedis on ülioluline. Pommery Champagne valmistatakse vaid parimatest aedadest pärit viinamarjadest.

Šampanjades kasutatud viinamarjade mitmekesisus, iga-aastase saagi kvaliteedi kontroll, laialdane reservveinide valik segude jaoks, laagerdumisaeg keldris – kogu see hoolsus ja tootmise mitmekesisus loob Pommery šampanjadele meeldivaid ja isikupäraseid nüansse.

Alates 2014. aastast on Vranken-Pommery Monopole Group saanud «Säästev viinamarjakasvatus šampanjas» ja «Kõrge keskkonnaväärtus» märgised.
Need märgised annavad tunnistust aastatepikkusest tööst säästva viinamarjakasvatuse poole. See tagab muuhulgas oluliselt vähendatud taimekaitse vahendite kasutamise viinapuudel.

3. POMMERY CHAMPAGNE STIIL

Pommery šampanjade stiili keskmes on soov olla loodusega harmoonias, väljendades end piirkonna suurepäraste viinamarjasortide kaudu.

19. sajandil ehitatud keldri kõrge karkassi all asub vaatidega täidetud ruum, kus viiakse lõpuni esimesed käärimised.

Peale korjet, oktoobri esimeses pooles, valmib esimese käärimise läbinud ilma mullita vein, mida veinispetsialistid degusteerivad kvaliteedi tagamiseks. Segamise, mis on tootmisprotsessi võtmeetapp, viib läbi keldrimeister Clément Pierlot koos oma veiniasjatundjatest meeskonnaga.

Kasutades erinevaid eelnevate aastakäikude baasveine, jälgitakse hoolikalt ja täpselt Pommeryle iseloomulikku aroomi- ja maitseprofiili. Nii saab aastast-aastasse jätkuda Pommery šampanjade kvaliteet ja stiil.

Aroomide täielikuks välja kujunemiseks vajab vein aastaid, et küpseda. Sügaval keldris saavad kokku ideaalsed tingimused, võimaldades erinevatel aastakäikudel täieliku küpsuseni jõuda. Suvel niiskust säilitades ja talvel soojust hoides toimivad kriidist keldriseinad täiusliku temperatuuriregulaatoriga.

Vein läbib teise käärimise, mille tulemusena tekib šampanjale iseloomulik mull. Mullide tekkimiseks on pärm tarbinud ära kogu suhkru ning edasi lastakse settel, mis pudelisse tekib, olla veel mõnda aega veiniga kontaktis. Just pärmisette kokkupuutumine veiniga annab šampanjale iseloomuliku rikkaliku aroomibuketi.

Pommery märgistab enda veine järgmiste kvaliteedimärgistega:

  • Brut Royal on segu ligi neljakümmest erinevast šampanja aastakäigust.
  • Millésimé on valmistatud seitsmest 100% Grand Cru’st.
  • Cuvée Louise, kõige rafineeritum aastakäik, on segu kolmest kõige õrnemast Grands Cru’st.

Mida me ühelt talviselt veinilt ootame? Talvel eelistavad eestlased peamiselt just punast veini, mis soojendaks ja oleks meeldivalt vürtsikas. Eriti karge külma juures ahvatleb punaveini soe kallistus ning mõnusalt siidised tanniinid, mis suisa paitavad. Lisaks jahedatel aastaaegadel populaarsetele punastele, valisime välja ka mõned jõulisemad ja lopsakamad valged veinid, mis talveilmaga eriti hästi sobituvad.

Siis on meie 9 lemmikut veinisoovitust talve! 

  1. Cabernet Sauvignon. Miski, mille juurde tuleks ikka ja jälle tagasi. Sellest viinamarjast veinid on elegantsed, meeldivalt tanniinsed, mõnusalt marjased ja mille aroomis võite leida ka kaneeli ja tubakat.

Bordeaux veinipiirkond võib esialgu tõesti tunduda hirmutav ja salapärane. Kui sellesse Prantsusmaa piirkonda aga süvenema hakata, ei olegi see nii raskesti mõistetav kui see esmapilgul tundub. See eest on see veinipiirkond aga täis imelisi maitseelamusi!

Selle pisikese blogipostitusega püüame teha veiniriiuli ees seistes otsuse langetamise ja veinipudeli etiketi mõistmise natuke lihtsamaks.

Mis on Bordeaux?

Bordeaux veinipiirkond asub Edela-Prantsusmaal ja on tuntud maailma parimate aga ka kallimate veinide tootmise poolest. Asub see Garonne jõe ja selle lisajõgede kaldal, hõlmates ligikaudu 120 000 hektari suuruse ala.

Kuulus on Bordeaux eelkõige just oma punaste veinide poolest, sest üle 80% piirkonnast on pühendunud punase veini tootmisele.

Bordeaux veinipiirkonna jaotus

Lihtsustatult võib Bordeaux’i jagada kaheks osaks piirkonna keskelt läbivoolava Garonne jõe kallaste järgi:

  1. Vasak kallas, kus seguveinide valmistamiseks kasutatakse Cabernet Sauvignoni.
  2. Parem kallas, kus kasutatakse peamiselt Merlot viinamarja.

Samas tulevad Bordeaux ka suurepärased valged veinid, mis on valmistatud Sauvignon Blancist ja Semillonist. Sauternes, kuulus magus valge Bordeaux vein, on valmistatud Semillon’ist, Sauvignon Blanc’ist ja Muscadelle’st, mis on nakatunud väärishallitusega ehk botrytis´ega. Sauternesi kohta saad lähemalt lugeda siit!

PAREM KALLAS

Bordeaux’ paremalt kaldalt leiate parimad seguveinid, milles domineerib Merlot viinamari. Samuti on piirkonnas esindatud väikesed Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Petit Verdot, Malbec ja Carmenere istandused, kuid paremkalda vaieldamatu kuningas on just Merlot.

Paremkalda kaks kuulsamat piirkonda on kindlasti St. Emilion ja Pomerol. Nende juurde kuuluvad ka nö sateliitpiirkonnad Fronsac, Canon Fronsac, Lalande de Pomerol, Côtes de Blaye, Côtes de Bourg, Côtes de Bordeaux ja Castillon Côtes de Bordeaux.

Parem kallas on tuntud oma punaste savimuldade poolest, mis annab selle piirkonna veinidele laialt armastatud pehme ja küllusliku iseloomu. Veinide aroomist ja maitsest võib leida musti kirsse, lagritsat, musti ja punaseid ploome, šokolaadi, lilli ja trühvleid. Veinide arenedes leiab neist juba ka tubakat, trühvlit, tumedat šokolaadi ja maalähedasi noote.

VASAK KALLAS

Bordeaux’ vasakult kaldalt leiate seevastu parimad seguveinid, milles domineerib Cabernet Sauvignon’ viinamari. Vasakkalda kaks kuulsamat piirkonda on kindlasti Médoc ja Graves.

Médoci prestiižseimate alapiirkondade hulka kuuluvad Pauillac, Saint-Julien, Saint-Estephe, Margaux ja Pessac-Leognan. Médoci veinid on Bordeaux’ ühed julgemad ja tanniinsemad.

Vasaku kalda veinide peamised omadused tulenevad segus olevatest viinamarjadest ja pinnasest, mis on enamasti kruusane ja veidi savine. Veinid on jõulised, elegantsed ja tugevalt tanniinse struktuuriga, mille aroomis ja maitses leiab tumedat šokolaadi, mustsõstra, mustade luuviljade ning tumedate metsamarjade nüansse ning vürtsikaid noote. Veini arenedes muutuvad veinid pehmemaks ja rafineeritumaks ning omandavad täiendavaid sigarikarbi, seedripuu, naha, suitsu, ürtide, trühvli ja tubaka nüansse.

Samuti on vasakult kaldalt pärit Bordeaux veinid kuulsad oma arengupotentsiaali poolest – õigetes tingimustes võivad nad areneda isegi aastakümneid. Parimad veinimõisad on edukamatest aastakäikudest võimelised valmistama veine, mis võivad areneda sajandi või kauemgi!

Kahe jõe vahel – Entre-Deux-Mers

Bordeaux’ kahe suurema jõe (Garonne’i ja Dordogne’i jõe) vahelist ala nimetatakse Entre-Deux-Mersiks. Selles piirkonnas toodetakse nii punaseid, peamiselt Merlot’ist, kui ka valgeid veine. Valged veinid sellest piirkonnast on üldjuhul värsked ja maitsvad segud Sauvignon Blanc’ist ja Sémillon’ist.

Bordeaux veinide klassifikatsioonid – Bordeaux AOC & Bordeaux Superiore

Bordeaux’ AOC on Bordeaux veinide üldapellatsioon. Viinamarjad võivad pärineda mistahes 53 Bordeaux’i apellatsioonist. Bordeaux AOC-s on lubatud mitu stiili – sealhulgas punane, valge, roosa, magus ja vahuvein.

Bordeaux üldapellatsiooni punased veinid pakuvad toredaid näiteid, mis on valmistatud just nii, et neid saaks nautida noorelt ja mille aroomis ja maitses leiab pigem marjaseid nüansse. Tavaliselt ei ole neid ka vaadis pikalt laagerdatud ja nad pakuvad kergesti joodavaid veine.

Bordeaux Supérieur’i punaseid veine võib valmistada vaid kuuest lubatud viinamarjasordist: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Petit Verdot, Malbec ja Carmenère. Enamik veine koosneb peamiselt kas Cabernet Sauvignonist või Merlot’st ning ülejäänud neli sorti on pigem segamispartnerid.

Bordeaux Superiore veinid on valdavalt jõulised aga heas tasakaalus. Tunda on nii põldmarja, küpseid tumedaid ploome, musta kirssi, maalähedasi noote ja röstitud kohvi. Veinid on meeldivalt pehmete tanniinidega ja pika järelmaitsega.

Nii Bordeaux üldapellatsiooni kui ka Bordeaux Superiore veinid on hea sissejuhatus Bordeaux i veinimaailma, leides sealt mõnusaid täidlaseid veine ilma, et peaks maksma sadu eurosid.

Italo Cescon veinimaja on perekonna omanduses olev ja juhitav veinitehas, mis asutati 1957. aastal Kirde-Itaalias Friuli piirkonnas. Nime sai tehas asutaja enda, pereisa Italo Cescon järgi.

Täna juhivad seda sama kire ja armastusega tema lapsed Gloria, Graziella ja Domenico koos ema Chiaraga. Väärtustades traditsioone ja kombineerides uuenduslikkust, on nende toodetud veinivalik tõeline näide Itaalia veiniviljeluse kvaliteedist ja pikaajalistest väärtustest. Säilitades oma isa saladusi ja hoides pikaajalisi traditsioone toodetakse veine peamiselt kolmes apellatsioonis: DOC Piave, DOC Friuli ja DOC Valdobbiadene.

Veinivalmistamine pole perekonna jaoks vaid pelgalt töö – see on nende kutsumus.

Hinnates maad, ümbritsevat loodust ja pikaajalisi traditsioone, hoolitseb perekond igapäevaselt selle pärandi eest, et see pakuks jätkuvalt eksklusiivseid vilju. Sama visadusega, millega viinapuud oma kobaraid rikastavad, töötab ka perekond iga päev selle nimel, et tõsta oma veinide kvaliteeti kõigis veinivalmistamise faasides – viinapuudelt kuni pudelisse jõudmiseni. Peale seda, kui viinapuudele on tagatud kõik valmimiseks vajalik, suunduvad korjatud marjad ja neist valmistatud jook keldrisse valmima. Tänu spetsiaalsetele arendusprotsessidele ja laagerdumisajale, on veinil keldris valmides ruumi oma isiksuse välja arendamiseks.

Iga vein kannab piirkonna lugu ning on omaette eriline

Mitmetel Italo Cescon veinimaja veinidel leiab kaelast väikese võrse või paelakese – see on pereisa Italo alustatud traditsioon, mis lihtsa žestina toob esile parimad ja väärtuslikumad valikud.  Nii koorub Cescon perekonna traditsioonidest välja eriliste pisidetailide liit, mis loob tervikuna midagi suuremat. Sellest põhimõttest lähtudes on aastate jooksul iga sammu lihvitud, et jõuda parimale tulemusele aina lähemale.

Meil on rõõm pakkuda Edrinksi valikus imelisi Italo Cesconi veine – tutvustame neid lähemalt!

Italo Cescon Biancogrigio Integro Pinot Grigio

Aroomis tulevad esile tsitrused, valge virsik, kollane õun, pirn ja karusmari koos kreemise ja mineraalse noodiga. Maitse on meeldivas tasakaalus, värske, kreemine ja mineraalne. Viinamarjad korjatakse käsitsi ning virre läbib spontaanse käärimise 20 päeva jooksul betoonmahutites. Veini laagerdatakse pärmisettel 6 kuud ning veini ei filtreerita.