Rothschilid’de nimi on Edrinksi riiulitel olnud esindatud elegantsete Champagne’dega juba mõnda aega, kuid juulikuust leiab meie riiulitest väärikaid punaseid ja valgeid veine ka Rothschild’ide teistest veinimõisatest üle maailma.
Rothschild’de dünastia alguseks võib lugeda 1577. aasta, kui Frankfurtis sündis Isaak Elchanan Rothschild. Isaaki eluajal olid linnahooned majanumbrite asemel tähistatud erinevaid sümboleid ja värve kandnud siltidega. Rothschild’ide perekonna elumajal olnud punast kilpi kujutavast vapist sai alguse ka legendaarne perekonnanimi – tuletatud saksakeelsetest sõnadest “zum rothen schild” (tõlkes “punase kilbi juures”). Teine perekonna oluline sümbol on viite noolt hoidev käsi, mis sümboliseerib Rothschild’de äriimpeeriumile aluse pannud viite venda. Seda sümbolit leiab kummardusena perekonna pikale ajaloole ka mitmete veinipudelite etikettidelt.
Rothschildide perekonna veiniajalugu ulatub tagasi juba 19. sajandi keskpaika, kui 1853. aastal soetas Nathaniel de Rothschild Château Brane Mouton veinimõisa Prantsusmaa kuulsas Bordeaux, Medoc AOC piirkonnas. Selle veinimõisa uueks nimeks sai Château Mouton Rothschild. See oli vaid tagasihoidlik algus laiale veinitootmisarmastusele, mis on laienenud ühes perekonna kuulsa nimega üle maailma.
Uue põlvkonna kasv – Edmond De Rothschild Heritage.
Edrinksi veinivalikusse lisandus kokku 10 põnevat veini Prantsusmaalt, Uus-Meremaalt, Argentiinast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Need jõuavad meieni ühelt Rothschild’de perekonna alaharult – Edmond De Rothschild Heritage.
Perekonna jälgedes käies oli Baron Edmond de Rothschild kaasomanik Château Lafite Rothschild veinimõisas. Sellest kasvas unistus ka ise veinimõisa omada, millest luua “meistriteos” enda järgnevatele põlvkondadele. See unistus realiseerus 1973. aastal, kui Edmond soetas Medoc AOC piirkonnas asuva Château Clarke hooned koos 55 hektaril laiuvate viinapuuaedadega.
Prantsusmaa veinisõpradele on Medoc AOC kuulus peamiselt just enda punaveinide poolest. Nii on eriti eriline Château Clarke’i valge vein, Le Merle Blanc de Château Clarke, mida veinimaja on tootnud juba 19. sajandist saadik.
Peale Edmond de Rothschild’i surma said valduste omanikeks tema poeg Baron Benjamin (1963-2021) ja Benjamini abikaasa Ariane.
Investeeringud ja laienemine Uue-Maailma veinimõisatesse!
Peale abikaasa Benjamini surma 2021. aasta jaanuaris on Ariane paari aasta jooksul Edmond de Rothschild Groupi veiniäri oluliselt laiendanud. Nii on Ariane toonud grupi juba teistele väärikatele veinimajadele juurde unikaalseid maitseelamusi Uue-Maailma parimatelt terroiri’delt. Alates 2023. aasta märtsist on Ariane ka Edmond De Rothschild Groupi tegevjuht, olles sellega esimene naine, kes juhib Rothschildide kaubamärgiga finantsasutusi.
Meil on rõõm teile neid veine lähemalt tutvustada ning enda poeriiulitel pakkuda!
PRANTSUSMAA
- CHÂTEAU CLARKE: Médoci AOC piirkonna veinid on elegantsed ja külluslikud ning toovad välja terroir parimad omadused. Selle veinimõisa ajalugu sai alguse juba 1771. aastal ning veinitootmise traditsioon on seal õitsenud üle 200 aasta. 1973. aastal soetas mõisa Baron Edmond de Rothschild.
- CHÂTEAU DES LAURETS: Saint-Emilion AOC piirkonna pärlid – suuresti Merlot viinamarjasordi põhised veinid. Mõisa väärikatel põldudel on viinapuude keskmine vanus suisa 70 aastat.
Kui keegi on sattunud eDrinksi Tabasalu poodi, siis võib vabalt juhtuda, et te ei plaaninudki midagi osta, kuid lahkute vähemalt kahe kastiga. Ja suure tõenäosusega on sel päeval müüjaks olnud üks meie staažikamaid sommeljeesid Kristhel Viilmann. Sellised talendid ei sünni muidugi üleöö.
Kristhel, kuidas Sinust sai sommeljee?
Olen õppinud hotelli ja turismimajanduse juhtimist ja minu esimene töökoht oli Rataskaevu hotell. Sealt edasi töötasin ja elasin mõnda aega välimaal ja enne eDrinksi tulemist olin ühes hotellis/spas toitlustusjuht. Kuna minu isa on kokk ning ta on töötanud ja omanud erinevaid söögikohti, siis teatud mõttes olen üles kasvanud köögis. Ja kus on hea toit, seal on ka hea vein, seega on loogiline minu teekond ka veinimaailma.
Minu esimene veinireis oli 19 aastaselt Alsace’i ja sealt saadud emotsioon pani mind veine armastama. Hiljem õppisin aasta veinitarkust August Alopi juures ja sealt edasi muidugi 3 aastat ESE koolis.
Sul saab varsti eDrinksis 10 aasta täis. Meenuta palun kahte hetke:
- Tõeline võidurõõm või joovastuse hetk “Jess, ära tegin, sain hakkama!”
Neid võiduhetki ikka leidub. Mõni “keeruline” klient näiteks, kes ei soovi midagi, aga kellega lõpuks jutuotsa peale saad ja kui ta siis lahkub poest õnnelikuna, veinid näpuvahel, siis on see win-win meie mõlema jaoks.
2. “Kõik, lõpp, mina teil siin enam kella ei löö, lähen parem koju puulusikaid treima!”
See “puulusikate” teema on, ma arvan, kõigil vähemalt korra peast läbi käinud. Sommeljee töö tüütum pool, kui seda saab nii öelda, seisneb ka lõpututes kastide tõstmises. Kõik need veinid, mis ilusasti riiulis seisavad, on sinna kuidagi saanud ja seda mitte imeväel, vaid puhtalt füüsilise vaevaga. Ja kui sulle vaatab hommikul esimese asjana vastu hunnik euroaluseid jookidega, siis mõtled küll, et kas kastitõstja amet ikka on just see minu lemmik. Positiivse poole pealt vaadates … jõusaalis käia pole vaja.
Kas on mõni toit, kuhu kõrvale vein üldse ei sobi?
Toit ja vein on omavahel igas mõttes seotud ja näiteks piimasupi päästab ainult klaas head veini, ükskõik milline, sest piimasuppi ma nagunii ei söö. Tegelikult ma ei tea ühtegi toitu, kuhu juurde vein ei sobiks, seega mulle sobib ka mannapudru kõrvale veini juua.
Kuidas Sa suhtud veinikokteilidesse?
Armastan nii veini kui kokteili, aga veinikokteili jätan kellelegi teisele.
Sa valmistad ette eDrinksi klientide jaoks nimekirja veinidest, mis sobiksid pikalt säilitamiseks. Kui vana on kõige vanem vein, mida Sa ise joonud oled?
Vanimat veini ausalt öeldes, ei mäletagi…1953. aasta porti olen joonud. Minu enda kogus neid vanu veine väga polegi – 1982 on vist vanim, aga ma arvan, et see juua enam küll ei kõlba.
Aga mitmes veinimajas sa käinud oled?
Ka veinimajade üle ma arvet ei pea. Neid on 30 aastaga kogunenud piisavalt ja õnneks tuleb iga aastaga aina juurde. Samuti katsun ma oma puhkuse alati teatud moel veinidega siduda, külastades erinevaid veinimaju.
Minu viimase aasta veiniüllatus tuleb aga hoopis Tšehhimaalt Moraaviast. Mul õnnestus selle aasta kevadel käia tutvumas Tšehhi veinidega ja neid üllatusi ja ootamatuid hetki seal ikka jagus. Alustades sellega, et nii ägedaid ja moodsaid veinimaju polnud tükk aega näinud. Pooled veinimajad on sõna otseses mõttes arhitektuuri imed, maitsekad, huvitavate lahendustega, ideaalselt keskkonda sobituvad jne. Mainimata ei saa jätta ka seda, et veini oskavad nad samuti teha.
Jaga mõni hea veinitarkus alustavale veinisõbrale!
Ühtegi põhjapanevat veinitarkust pole mul küll jagada, vahest ainult seda, et olge avatud uutele maitsetele, proovige võimalikult palju erinevaid veine, mitte ärge jääge kinni ainult oma harjumuspärastesse lemmikutesse.
Aga heale sõbrale?
Oma heale sõbrale pole mul midagi muud öelda, kui et tule külla, avame pudeli head veini ja küll see “tarkus” tuleb juba ise!
Austrid ja vein on suurepärane kombinatsioon – muidugi siis, kui vein on õigesti valitud. Austritel on õrn ja meeldejääv maitse, milles on tunda joodi ja soola noote. Selleks, et kõrgelthinnatud merekarbiroa maitsest jääks kustumatu mulje, tuleb valida selle jaoks õige vein. Vaatame, kuidas seda teha.
Austrite põhimaitseks on soolasus ja kerged joodipritsmed. Klassikaline ühele inimesele serveeritud portsjon, neli kuni viis keskmise suurusega austrit, annavad päevase koguse rauda, vaske, joodi, magneesiumi, kaltsiumi, tsinki ja fosforit. Selleks, et joogi maitse ei lämmataks mereandide eksklusiivsust, tuleb ka sobiva joogi valikule tähelepanu pöörata.
Siin on 3 põhiprintsiipi, millele joogivalikut tehes tugineda:
- Piirkondlikkus. Heaks tavaks ja sobivuseks on sama piirkonna karpide ja veini sobivus. Näiteks kui austreid kasvatati Prantsusmaal, tuleks need tarbida koos mis tahes valge prantsuse veiniga. Vein võib olla väga aromaatne, kuid soovituslikult mitte liiga tugev ja täidlane. Samuti ei sobi austrite kõrvale pikalt vaadis laagerdunud veinid.
- Sarnasus. Selleks, et saavutada parim gastronoomiline paar, soovitatakse leida mereandidest austritele kaaslane just mere lähedal asuvatelt terroir’idelt. Selleks võivad olla näiteks Chablis, Sancerre või Champagne Prantsusmaalt. Veel loetakse mereveinide hulka Malvasia Itaaliast, Vinho Verde Portugalist ja Albariño Hispaaniast. Mereliselt terroir’ilt pärit veinidel on värskendav toime ja kergelt soolakas maitse, mis rõhutab austrite enda maitset.
- Kontrast. Varasemalt serveeriti austritega ka Prantsuse Bordeaux’ regioonist pärit dessertveini Sauternes, kuid nüüd hindavad seda kooslust vaid tõelised gurmaanid. Vähem nõudlikumale maitsjale sobivad kontrastile tugineva maitseelamuse nautimiseks ka kergelt magus Riesling Kabinett ja Moscado d’Asti.
Austrite maailm on suur ja avar – tutvustame lähemalt ka mõningaid enamlevinuid sorte!
- Hollandi auster on “nõgusa” austrikreuse tüüp (fr. Creuse), mida kasvatatakse tööstuslikes kogustes. Suur, lihane ja mitte liiga soolane Hollandi auster sobib hästi selle maitsva koorikloomaga esmatutvuseks. Selle “lihane” tihe maitse on arusaadav ja meeldiv. Veinivalikuks sobib siia kõrvale samuti arusaadav ning vähempretentsioonikas vein. Suurepäraseks paariks on näiteks noor Portugali valge Quinta de Azevedo Vinho Verde – lihtne, happeline, kerge ja mõistlikus hinnaklassis.
- Prantsuse Bretagne’ist pärit Fin de claire on selle žanri klassika ja üks populaarsemaid nõgusaid austrisorte maailmas. Mitte nii lihane kui hollandlane, kuid suurepärase magususe ja soolasuse tasakaaluga. See sobib kombineeritult Chenin Blanc’i viinamarjasordiga, millest valmib Loire’i orus valge, värske, kerge ja happeline Anjou.
- Valged pärlid on kestev austri trend, millel on mahlane maitse ja iseloomulik õlisus. Burgundia Chardonnay, oma aromaatsete, mineraalsete, värskete Chablis’dega on White Pearl’i seltsis tõeline gastronoomiline hitt.
- Külmas vees kasvatatud magusat ja krõmpsuvat Iiri austrit peetakse “mehelikuks”. Selle rikkaliku maitse tõstab suurepäraselt esile kuulus Austria vein Grüner Veltliner. Värske, vürtsikas, rohune ja valge pipra nootidega Grüner ja tugev Iiri auster moodustavad täiusliku harmoonia neile, kes hindavad puhast maitset.
Mida austrite ja veini sobitamisel veel silmas pidada?
Arvestada tuleks ka:
- veinijoogi liigiga,
- kastme olemasolu või puudumisega serveeritavas roas (mõned kastmed ei sobi alkoholiga),
- aastaaega ja kuud, sest austrite maitse ja lõhn sõltuvad aastaajast.
Suurepärase gastronoomilise kooslusena sobivad austrid näiteks Cremant vahuveinide ja kõrge happesusega šampanjaga. Tähelepanu tasub pöörata ka Hispaaniast pärit šerrile, Austria ja Portugali rohelistele veinidele, Prantsusmaalt pärit Beaujolais’le ning Ungarist pärit kuivale Tokayle.
Cava on Hispaania vahuvein, mida toodetakse peamiselt Kataloonia Penedèsi piirkonnas, kuigi umbes 5% cavast toodetakse teistes piirkondades, nagu Aragon, Baskimaa, Kastilia ja León, Extremadura, La Rioja, Navarra ja Valencia.
Kataloonias on vahuveine tuntud juba vähemalt 19. sajandi keskpaigast, kuid cava nime all tuntud vahuveini leiutas Josep Raventos 1872. aastal. Pärast seda, kui Penedèsi viinamarjaistandusi laastas phylloxera epideemia, asendati suurem osa punase veini viinamarjadest phylloxera suhtes vastupidavamate valgete viinamarjadega.
Prantsusmaale reisinud ja Champagne’i piirkonna edu tunnistajaks olnud Raventos otsustas luua kohalikest viinamarjadest Hispaania vahuveini, kasutades sama šampanja valmistamise meetodit. Kuigi nii cava’t kui ka šampanjat toodetakse traditsioonilisel meetodil, erinevad cava valmistamiseks kasutatavad viinamarjasordid šampanja valmistamisel kasutatavatest. Cava tootmiseks kasutatakse kolme traditsioonilist viinamarjasorti: Macabeo (Viura), Parellada ja Xarello. Vähem levinud cava tootmiseks lubatud viinamarjasordid on Chardonnay, Garnacha, Malvasia, Monastrell, Pinot Noir ja Trepat.
Mõiste “cava” võtsid Hispaania veinitootjad ametlikult kasutusele 1970. aastatel.See tuleb sõna tähendusest “koobas” või “kelder”, mis viitab cava algupärasele valmistusmeetodile, kus veine laagerdati keldrites.
eDrinksi veinipoest leiate sobiva vahuveini justj oma maitsele meie laiast cavade valikust. Saame teile pakkuda nii lihtsamaid vahuveineid Hispaaniast, kuid ka tunnustatud pärleid Penedesist, kus iga viinamarjake on hoolega käsitsi korjatud, pressitud ja laagerdunud, et kajastada oma päikesepaistelist karakterit.
Meie sommeljeed on alati valmis Teid aitama!
Ilusat Rahvusvahelist Cava päeva!
Üldiselt on tegu likööriga, mis saadakse puuviljade, ürtide, juurte ja muude looduslike ainete leotamisel aniisi või mõne muu kvaliteetse alkoholiga. Töötlemine toimub tavaliselt väga kange alkoholiga ja seejärel saadud jook magustatakse. Seetõttu on ratafiad oma laias definitsioonis väga kanged magustatud viinad, orujod, grappad jne.
Arvatakse, et nimi pärineb fraasist Rata Fiat (“see on allkirjastatud”), mida kasutatakse ladina pulmatseremoonias. Legendi järgi andis joogimeister valminud joogile nime 1000. aasta paiku, valmistades seda oma poja pulmadeks. Legendi rikub aga asjaolu, et tollal ei kasutatud alkohoolsete jookide valmistamisel üldse destillaate ja kui legend on faktiga kuidagi seotud, oli tegu hoopis teise joogiga.
Ratafia saamiseks on rahvas välja töötanud põhjaliku rituaali, mille eesmärk on saada jook, mida on meeldiv juua, säilitades selle kasulikud omadused. Tegelikult on ratafia tükitöö. Euroopa riikides viidi selle valmistamine läbi peamiselt talumajapidamistes, iga maja andis retseptile erilise maitse, mis sageli kõige rangemas usalduses anti edasi põlvest põlve. Ühest retsepti ratafia saamiseks õnneks või kahjuks pole.
Pole harvad juhud, kui tõmmises kasutatakse ainult ühte koostisainet, kuid üldine lähenemine on see, et joogi valmistamiseks kasutatakse valmistamise asukohale omaseid tooraineid. Näiteks Itaalias Modena piirkonnas, aga ka Hispaanias, Kataloonias lisatakse joogile roheliste kreeka pähklite koori. Itaalias kannab selline jook nime Nocino ning selle joogi ümber korraldatakse erinevaid võistlusi, festivale ning messe.
Põhja-Hispaanias nimetatakse sellist jooki lihtsalt katalaani ratafiaks. See on teistest sarnastest toodetest magusam, kuigi viimasel ajal on suhkrusisaldus antud joogis langenud. Selle kangus on 22–35° ja leotamise keskmine kestus on 9 kuud. Tavaliselt on see magustatud väga paksu siirupiga, mis on kuumutamisel saavutatud värvilise karamelliseerumisega. Üsna fundamentaalne punkt – kõik toimingud, välja arvatud siirupi keetmine, viiakse läbi puidust anumates, näiteks tünnides. Selle joogi tootmine alates 1989. aastast on kaitstud geograafilise päritoluga ning sellega kaasnevad pühade ja laatade korraldamine, nagu Besalú detsembris, Santa Coloma de Farnes oktoobris ja Fiesta de la Ratafia de Centellas, mis tavaliselt toimub juuni esimesel nädalavahetusel.
Aragonis on sarnast jooki nimega Retacía valmistatud kohalike traditsioonide järgi alates 18. sajandist, valdavalt Campo de Daroca (Zaragoza) ja Giloca (Teruel) piirkondades. Siin on peamisteks koostisosadeks kirsid, konjak, kaneel, kreeka pähklid, murakad koos asendamatu punase nelgiõiega. Itaalias on kohti, kus seda jooki valmistatakse, kaitstes selle geograafilist päritolu – Piemonte (ratafià) ja Abruzzo (ratafia ja rataffia). Prantsusmaal asuvad sellised territooriumid Burgundias ja Champagne’is. J. Dumangin Fils Ratafia de Champagne, mis saavutas isegi STI-skoori 88/100, valmistatakse viinamarjamahla segamisel 4-5-aastase konjakiga 18° kangusega ja laagerdatakse tammevaatides.
Ratafiat kasutatakse nii aperitiivina kui ka digestiivina. Soovitatav on ratafiat juua väga hästi jahutatult ning see sobib ideaalselt igasuguste magustoitude, eriti jäätise kõrvale.
eDrinksi ühte staažikamat töötajat Egonit võib kohata peamiselt Pärnu maantee poes rahulikul ja asjalikul moel veine soovitamas.
Mida sa tegid enne seda, kui veinid kogu su elu üle võtsid?
Ma täpsustaks, et veinid pole kunagi mu elu üle võtnud, katsun seda osa muu meeldiva ja kasulikuga tasakaalus hoida. Aga enne veinipoe pidamist sai küll surfiklubi peetud, vanamööblit restaureeritud ja palju muudki tehtud.
Kuidas vein su südame võlus?
Ma nii lüüriliseks ei läheks, võibolla pärast reisi Burgundiasse millalgi ammu.
Missugustel hetkedel sa ei taha veini?
Noh, kui ma jooksen või surfan või loen jne. Eks neid hetki on palju.
Sommeljeekooli ajast mäletan, et sa korra mainisid mokaotsast, et oled Iisraelis koos sõpradega veini teinud, kas mäletan valesti? Mis lugu sellega on?
Veini olen teinud mitmel pool, aga see võis olla hoopis Iraanis umbes 2006. aastal. Käisime kaasaga seal mägedes lumelaudadega sõitmas ja elasime kohaliku pere juures. Vein oli küll valmis, aga ikka kestadega koos ja see oli vaja lihtsalt selitada. Pakkusin Bordeaux stiilis munavalgetega varianti, aga perepoeg arvas, et ei tasu riskida, see on ainuke 200 liitrit ja kui miskit untsu läheb, oleks olnud jama. Kuidagi saime tehtud ikka, sellel oli meeldiv salakauba maitse. Nad seal keldrites salaja oma tarbeks ikka teevad.
Kange alko ei käi ka sinust kaarega mööda. Pane enda jaoks huvitavuse järgi pingeritta konjak, grappa, tequila, viin, viski, gin ja võibolla veel mõni, mis mulle kohe pähe ei tule.
Eks igaühe jaoks on oma hetk.
Meenuta palun elu parimat veinikogemust.
See oli sõbra juures Luxemburgis, olime soetanud Beaune lähedalt keldrist pisut veini, nende hulgas ka ühe ´Le Montrachet´, väga maitses, tootjat kahjuks ei mäleta.
Ja nüüd kõige veidrama maitsega vein, mida sa iganes maitsnud oled?
Primitivo.
See hämmastav ja originaalne alkohoolne jook vallutas maailma oma maitsega, olles seejuures valmistatud veinitootmise jääkidest. Igal aastal toodetakse Itaalias umbes 40 miljonit pudelit grappat, mida jagatakse kõikidesse riikidesse, kuid just Itaalia territooriumil toodetud joogil on õigus kanda uhket Grappa nime.
Grappa päritolu on lahutamatult seotud destilleerimismeetodite tulekuga. Destilleerimismeetodid töötati välja Mesopotaamias 8. ja 6. sajandi vahel. eKr. ja peagi hakati seda kasutama ka konjaki valmistamisel kasutatavate veinide puhul. Ka jääkide destilleerimisel on väga kauged juured. On legend, mis räägib Rooma leegionärist (1. sajand eKr), kes Egiptusest naastes varastas destilleerimisaparaadi ja hakkas saama viinamarja viljalihast destillaati. Nardini piiritusetehase saabumine Bassano del Grappasse 1779. aastal, tõi kaasa tõelise revolutsiooni – “aurudestillatsiooni” meetodi kasutuselevõtu kaudu, mis on kasutusel tänini. Tegelikult on Bortolo Nardini vanim piiritusetehas Itaalias.
Pärast Teist maailmasõda kogesid Itaalia ettevõtted enneolematu kasvuperioodi. Itaallased muutsid oma eluviisi, millele järgnes radikaalne maitsemuutus. Grappa tootjad käisid ajaga kaasas ning kuulasid tarbijate eelistusi. Joogi maitse muutus pehmeks, vähem agressiivseks ning seda hakati pikka aega puidus laagerduma. Nii nägid ilmavalgust uut tüüpi grappad.
Grappa on sisuliselt viinamarja jääkide destillaat. Sarnasel meetodil saadud jooke nimetatakse teistes riikides erinevalt, Saksamaal on selleks Schnapps, Prantsusmaal Mark, Hispaanias ja Kreekas Tsikudya.
Joogi nimi tuleb suure tõenäosusega sõnast “graspa”, mis veneto keeles tähendab “viinapuu”. Arvatakse, et toode sai oma nime Bassano del Grappa provintsi järgi. Selle fakti kohta pole aga tõendeid.
Grappa klassifitseeritakse vastavalt selle vanusele, jääkide iseloomule ja viinamarja sordile, mis vastutab konkreetse aroomi eest. On olemas järgmist tüüpi joogid:
- Giovanni – noor grappa, mis jääb pudelisse villimiseni inertses teras- või klaasanumas.
- Aromatica – jook, mida saadakse aromaatsetest viinamarjasortidest (Muscat, Malvasia).
- Affinata – villitakse grappa pudelisse pärast 12-kuulist puidust anumates hoidmist.
- Invecchiata – küps jook, mida nimetatakse ka Vecchiaks (vana), mis villitakse pärast 12–18-kuulist laagerdamist puidust anumates.
- Stravecchia ehk Riserva – enam kui poolteist aastat puit anumates valminud grappa.
- Monovarietale ehk “One Variety” – teatud sorti viinamarjadest valmistatud jook, mis reeglina märgitakse etiketile.
- Polivitigno – toode erinevatest viinamarjasortidest, kuid kuulub samasse perekonda. Sellised toorained võivad olla erinevad nii valmimise, koristusaja kui ka veini valmistamise tehnika poolest.
- Maitsestatud (Aromatizzata) – grappa, millele on destilleerimise lõpus lisatud üks või mitu looduslikku taimeõli.
See on muidugi kaugel grappa täielikust klassifikatsioonist. Kui võtame arvesse geograafilist päritolu, võib joogi jaoks eristada palju rohkem võimalusi. Kõik need erinevad üksteisest piirkonnale omase sajanditepikkuse traditsiooni ja destilleerimise kultuuri poolest. Ja loomulikult võib üks jook kuuluda eri tüüpidesse. Näiteks võib grappa olla noor ja samal ajal maitsestatud.
Grappa degusteerimine professionaalide poolt on väga täpne ja rangete nõuetega protsess. Kui protsessi on kaasatud mitut tüüpi jooke, siis alustatakse noorest, liigutakse edasi lõhnava juurde ja lõpetatakse vanaga. Joogi optimaalne temperatuur on 9-13 kraadi. Kuigi küps grappa on erand, mis serveeritakse 17 kraadi juures.
Ideaalne grappa klaas on tulbikujuline ja 10-15 cm kõrgune, keskmise kupliga, kristallist või kõlavast klaasist. Sellise veiniklaasi kael on kitsas, avatud krooniga. See soodustab aroomi järkjärgulist vabanemist. Joogi lõhna hindamiseks hoitakse klaasi ninast veidi eemal, püüdes tajuda nüansse, mitte hingata alkoholi sisse. Noorel grappal on selge, värske aroom koos puuviljaliste aktsentidega. Küps – täis vanilli, kaneeli, lagritsa, kakao ja isegi tubaka noote.
Maitse hindamiseks keritakse grappat väikeste lonksudena mitmeks sekundiks keelele. See võimaldab maitsemeeltel täielikult avaneda.
Joogi enda aroomi meeldivaks kaaslaseks on soolatud pistaatsiapähklid ja krutoonid akaatsia meega, puistatud üle parmesani helvestega.
Kui soovid magustoidu kõrvale pakkuda sobilikku veini, siis üldiselt puuduvad siin ranged reeglid. Küll aga võib veini valides jälgida paari peamist põhimõtet.
Üldiselt sobib näiteks magus dessertvein hästi peaaegu iga magustoiduga. Kuid veini valides võid kasutada ka n.ö sarnasuse põhimõtet ehk tsitruseliste maiustuste puhul vali serveerimiseks kõrge happesusega vein, magusa šokolaadidesserdi kõrvale aga šokolaadi nootidega veini. Paljud veininautlejad aga armastavad jälgida veinivalikul sarnasuse põhimõtte asemel hoopiski vastandamise põhimõtet.
Vein šokolaadidessertide kõrvale
Mõru šokolaad nõuab enamasti enda kõrvale rikkaliku buketiga veini, mille joogiprofiil võib olla nii magus kuid ka kuiv. Populaarsemad valikud siinkohal on:
- Selge maasika aroomiga vein, näiteks Fragolino. Samuti sobivad lõhnavatest marjadest ka vaarikas, virsik ja muud “veinid”.
- Portvein. Sellel dessertveinil on paks, viskoosne struktuur ja puuviljane aroom, mis toetab suurepäraselt tumeda šokolaadi maitset.
- Shiraz viinamarjast veinid, eriti Austraalia päritolu omad. Sellel kuival veinil on ka rikkalik puuviljane bukett, hästi on tabatav ka šokolaadi noot aroomis. Õigesti valitud magustoit omakorda pehmendab joogi tanniinsust ning kerget mõrkjust kompenseerivad buketi moosised noodid.
Vein vanilje ja kreemja magustoidu kõrvale
Kreembrülee või mõne muu koorese magustoidu vein peaks samuti olema pigem magus.
- Suurepärane valik on Sauternes või Barsac. Nendel Bordeaux piirkonna magusatel valgetel veinidel, mis on valmistatud Sémilloni, Sauvignon Blanci ja Muscatelli viinamarjadest, on tugevad mesised noodid, kõrge suhkrusisaldusega ning buketis on tunda troopilisi noote. Samas on need dessertveinid kõrge happega, mis tavaliselt on raske tunda tänu suurele suhkrusisaldusele. Kuid just see elav happe toetab nii veini, kuid samal ajal sobib ka suurepäraselt rasvase toiduga, k.a. magustoiduga.
- Muscat. Selle veinitüübi klassikalistes esindajates on tunda aprikooside ja mandlite noote, mis lisavad magustoidule lisamaitset.
- Gewürztraminer. Kuigi tegemist on kuiva veiniga, on selle rikkalik ja isegi parfüümne aroom koos vürtsikate noodiga just need, mis toetavad magustoidu kreemisust ja aitavad maitsenüansse paremini tunda.
Vein õuna- ja pirnidesserdi kõrvale
Õuna- ja pirnimagustoidud on nii magusad kui ka hapud ning küpsetistele lisatakse sageli vürtse, näiteks kaneeli. Selliste magustoitude kõrvale sobivad hästi:
- Riesling. Saksa veinil on kõrge happesus ja kerged vürtsikad noodid ning iseenesest leidub sageli pirni ja rohelise õuna nüansse.
- Vahuveinid nagu Moscato d’Asti. Selle veini tekstuur sobib hästi koos mulliga ja samal ajal veini troopilie maitseprofiil ja kerge vanilje noot tasakaalustavad magustoidu vürtsilist karakterit.
Vein sidruni- ja tsitruseliste magustoitude kõrvale
Magustoidu kõrge happesuse peaks kompenseerima joogi magusus. Edukad kombinatsioonid on:
- Icewein (jäävein). See jook on kontsentreeritud suhkrusisaldusega, puuviljane ja kõrge happega. Antud juhul veini elav ja särtsakas hape toetab desserdi hapusust.
- Veinid hilise korje marjadest. Mida hilisem on saak, seda kõrgem on marjade suhkrutase. Siia alla tulevad kõik saksa Beerenauslese ja TBA rieslingud.
Beerenauslese: valitud väärishallitusega üliküpsed marjad, mis annavad rikkaliku maitsega veini.
TBA (Trockenbeerenauslese): mahlasteks rosinateks kuivanud väärishallitusega valikmarjadest valmiv luksusvein.
Vein tiramisu või kohvimagustoitude kõrvale
Head gastronoomilised kombinatsioonid on:
- Vinsanto. Sellel Itaalia dessertveinil on pähklised noodid, mis täiendavad kohvi maitset.
- Sherry (Cream Sherry). Tegu on samuti pähklise profiiliga kangendatud magusa veiniga.
- Ruby Port (Ruby Port).
Mai alguses toimus meie Tartu Veeriku veinipoes midagi enneolematut – kohtusid roosa vein ja pintslid. Valitud näidismaalid said omapärase uue kuue läbi osalejate käte. Degusteerimisele tulid nii Corpinnat piirkonna rosé vahuvein kui ka Itaaliast pärit omapärane Primotivo marjast valminud rosé. Veinikoolitust viis läbi meie sommeljee Zanna ning pintslitõmbeid jälgis Carmen.
Mida me maalisime?
Näidismaalideks olid valitud kaks troopilist pilti, mis suutsid ka kõige algajaliku käe läbi vormuda ilusateks meistriteosteks. Puudu ei olnud ka omaloomingust!
Milliseid veine me maitsesime?
Torelló Corpinnat Pal.lid Brut Reserva Rosé 2020
Tootja info: Torelló veinimaja, Corpinnat, Hispaania
Viinamari: 33% Macabeo, 21% Pinot Noir
See mõnus vahutav rosé sobib ideaalselt aperatiiviks või kaaslaseks pasta kõrvale. Aroomis ja maitses tulevad esile vaarikased ja maasikased noodid – täielik suvelummus! Vein on pärmsettel üle 18 kuu.
Rosè de Provence ‘By.Ott’ Domaines Ott 2022
Tootja info: Domaines Ott, Côtes de Provence, Provence, Prantsusmaa
Viinamari: 75% Grenach, 25% Syrah e Cinsault
Delikaatne ja puuviljane vein, milles tulevad esile virsik ja aprikoos. Maitseelamus omaette – värske, elav ja õrnalt vürtsikas!
Kui täna juhuslikult vahemerehõngulist toitu soovid nautida, siis By.Ott on selleks ideaalne kaaslane.
Tramari Primitivo Rose Salento 2021
Tootja info: Cantine San Marzano, Puglia, Itaalia
Viinamari: Primitivo
Lõheroosa, värske vaarikas ja kirss – taaskord üks suve bliss! Veinil on pehme marjasus ja mõnusalt värskendav hape. Sobib nii terassiveiniks kui ka suupistelauale.
Marko Lukas Markowitsch rose, halbtrocken 2021
Tootja info: Marko Lukas Markowitsch, Austria
Viinamari: Blaufränkisch, Zweigelt, Cabernet Sauvignon
Poolkuiv roosa vein kanasalati kõrvale? Miks ka mitte. Selles roosas veinis tulevad esile vaarikased ja maasikased noodid. Tunda on ka õrna vürstinooti.
Kas e-Drinks korraldab sarnaseid üritusi veel?
Vastuseks on jah – korraldame! Meile oluliseks väärtuseks on klientide veiniteadlikuse tõstmine ning sellega seoses viime läbi ka põnevaid koolitusi nii Tallinnas kui ka Tartus.
Eesootavad üritused leiad meie e-poest:
Veiniõhtud
Tiia Eeskivi on kaheldamatult eDrinksi, aga võibolla ka kogu Eesti sommeljeede pere kõige kiirem inimene. Nimelt on ta mitmekordne Eesti meister ja rekordiomanik tõkkejooksus, olnud Eesti koondise liige ja osalenud isegi EM-il.
Praegu jagab Tiia oma töist aega nii eDrinksi koolitusõhtuid korraldades ja poeleti taga kui veini maale toovas firmas Momentin kliendisuhete peal exceli tabelite seltsis. Äratundmine, et vein on tema südameasi, ei tulnud kuidagi äkki ega silmi avava hetkena. Siiani meeldivad talle nii arvud kui vein. „Kõigepealt arvud korda ja siis veini, või kui arvud korda ei taha minna, siis veini vahele ja …. Lõpuks on kõik taandatav matemaatikale – kaks pudelit šampanjat on alati parem kui üks,“ ütleb Tiia ise.
Kirgliku mullijoogi sõbrana paneks ta oma lemmikjoogid järjekorda nii: Champagne, Cremant, Franciacorta, Cava, muu maailma vahuveinid. Siis mõnikord mõni hea chardonnay või itaallane või mõni vähetuntud valgest viinamarjast vein ja siis harvadel juhtudel, kui tõesti mõnda vahukat juua pole, siis mõni punavein nagu Shiraz või Garnacha.
Sellist hetke või riietust, mille juurde šampanja kindlasti EI SOBIKS, ei suuda Tiia ette kujutada. „Isegi vannis on ju tore mõnda head vahukat nautida – vaht ümber minu ja minu klaasis!“
Kui oleks võimalik selline jabur moment, et peaks kogu elu lõpuni tarvitama ainult ühte veini, siis Tiia valik selleks oleks Charles Heidsiecki šampanja. Sommeljee peab tööst tulenevalt olema kursis ja maitsma igasuguseid alkoholiga jooke, pirtsustada ei saa. Aga töövälisel ajal, kui saab siiski ise oma klaasi sisu valida, siis ei võta ta suu sissegi kanget alkoholi, õlut ja siidrit.
Lemmikjook ja suupiste – mõistagi šampanja ja austrid!
Kas tal on olnud veinireisidel või degustatsioonidel sellist maitseelamust, et mõtled – kõik, no nüüd on taevas, enam paremaks minna ei ole lihtsalt võimalik? „Taevast pole veel ette tulnud, aga loodan seda kunagi kogeda,“ ütleb Tiia ja jätkab kirglikult otsinguid. Juba üheksandat aastat eDrinksis.
