Seekord on meil rõõm tutvustada ühte meie kõige pikaajalisemat töötajat Janat. Jana rõõmsameelset energiat kohtab just meie Tabasalu poes, kus ta on töötanud alates 2014. aastast poe avamisest saadik. Nii oma püsiklientidele kui teistele Tabasalu keskuse töötajatele on Jana positiivsus ja naer ammu teada ja tuttavad!
Enne Edrinksi tööle asumist kogus Jana teadmisi ja armastust joogimaailma vastu erinevates restoranides töötades. Jana tõdeb, et lisaks ESE baaskursusele, mille ta läbis 2016. aastal, on tal olnud rõõm proovida põnevaid jooke restoraniaegadest mitmete erinevate koolitajate käe all. Neist ehk kirkamana on meelde jäänud just Matti Timmermann, kellel on olnud suur roll Eesti veinide koolitusmaastiku rajamisel. Erinevatest kollektiividest on jäänud kogemused ja sõbrad terveks eluks – esiletoomist väärib näiteks Tai restoran “Siam”, mis õpetas armastust mitmekülgse toidukultuuri vastu.
Kui Jana parasjagu Tabasalu riiulite vahel usinasti ei askelda, leiab ta rõõmu ja kosutust hingele lugemisest ja rohelust täis rõdu eest hoolitsemisest. Enda eelmistest töökohtadest toob Jana eriti armsana esile just Laulasmaa Spa asukoha mereläheduse ja männimetsadega. Nii pole ime, et Jana valva silma ja rohenäpu võluväel on ka kõik Tabasalu poe taimed suureks ja tugevaks kasvanud!
Raamatutest loeb Jana täpselt seda, mis parasjagu põnev ja meelepärane. Pole tavatu, kui mõnikord leiab tema öökapilt lugemist ootamas mõne põhjaliku ajalooraamatu, teinekord aga ilukirjanduslikke seikluseid. Viimati luges Jana “Seitse õde” raamatusarja, millest viimane raamat veel raamatukogu laenutusjärjekorras lugemist ootab. Kes Tabasalu poodi satub võib julgelt lisaks heale veinisoovitusele ka mõnusa lugemissoovituse kaasa saada! 😉
Jana soovituste nurk:
- Külla kaasa: võtan alati joogi, mida ka ise hea meelega naudin.
- Kodus raamatu kõrvale: eelistan juua teed.
- Alatine lemmik, mille juurde tagasi tulla: see jõudis minuni alles paar aastat tagasi ning selleks on Burgundia valge.
Mõte, mida kaasa anda: “Pole oluline kui haritud või andekas sa oled. See, kuidas sa teisi kohtled, ütleb kõik.”
Meil on rõõm pakkuda enda valikus Tšiili veine tõeliselt kvaliteettootjalt, De Martino veinimõisalt. Eelmise aasta lõpus said nad ka eriti suure tunnustuse osaliseks – nimelt said naid pärjatud Tšiili Aasta Veinimõis 2024 tiitliga.
De Martino veinimõisa ajalugu ja tänapäev
De Martino veinimõisa asutaja, Pietro De Martino saabus 1934. aastal Itaaliast Tšiilisse sooviga leida ainulaadse koht, mis sobiks tema unistuste veini tootmiseks. Kivise pinnase ja vahemerelise kliimaga Maipo saar pakkus ideaalseid tingimusi värskes ja elegantses stiilis klassikaliste veinide valmistamiseks.
Täna on enam kui 80-aastase ajalooga veinikelder ühendanud perekonna kolmanda põlvkonna kogemused, keda esindavad Pietro, Marco ja Remo De Martino, neljanda põlvkonna dünaamilisuse ja visiooniga, mille moodustavad Marco Antonio ja Sebastián. Just nemad juhivad koos veiniteadlase Nicolás Péreziga De Martino veinikeldri projekte.
Tutvustame meie valikus olevaid De Martino veinimõisa veine ka lähemalt!
Novembrikuu lõpus lisandus Edrinksi riiulitele suur valik kaunitare Burgundia veinide tippudest. Meil on suurim rõõm neid imelisi veine ning Albert Bichot veinimõisa teile lähemalt tutvustada!
Albert Bichot on tunnustatud veinimaja üle maailma ning Prantsuse veinikultuuri edendaja. Albert Bichot veinimaja koosneb kuuest eraldiseisvast veinimõisast, millest igaüks esindab üht olulist Burgundia piirkonda. Veinimaja valdustesse koos kõigi kuue mõisaga kuulub 110 hektarit viinamarjaistandusi. Burgundia kuulsatest piirkondadest on esindatud näiteks Chablis, Côte de Nuits, Côte de Beaune, Côte Chalonnaise ja Beaujolais, millest igaüks on prantsuse veinipärandi hindamatud näited.
Bichot perekonna ajalugu ja tänapäev
Bichot perekonna sajanditepikkune ajalugu ulatub tagasi aastasse 1214. Juba aastast 1350 on perekonna juured soetud Burgundia piirkonnaga, täpsemalt Châteauneuf-en-Auxois külaga. Veiniäriga alustas 1831. aastal Bernard Bichot Monthélie külas, Côte de Beaune piirkonnas. Sellest sai alguse ühe Burgundia nimekaima veinimaja kujunemine ja suur tulevik.
Tänasel päeval on veinimõisa tegevjuhiks Albéric Bichot, kelle üheks oluliseimaks saavutuseks on kõikide Bichot veinimõisate viinamarjaistanduste üleviimine mahepõllumajanduslikule tootmisele. 2014. aastal sai Albert Bichot veinimõis ka Ecocert’i mahepõllumajanduse sertifikaadi. Lisaks sellele on Albert Bichot veinimõisatel Ecocert’i maheveini sertifikaadid.
Albert Bichot veinid saavad igal aastal rahvusvaheliselt medaleid ja kõrgeid tunnustusi. Pingerea tipust leiab neid nii võistlustelt International Wine Challenge kui edetabelitest Decanter ning WineEnthusiast. Albert Bichot veinimaja on pälvinud ka võistluselt International Wine Challenge ”Winemaker of The Year” tiitli 2004, 2011 ja 2017 aastatel.
Tutvume lähemalt meie sommeljee Kirsi Elissoniga. Kirsit kohtab veiniriiulite vahel askeldamas eelkõige Edrinksi Lõunakeskuse poes Tartus.
Doktor Google ütleb, et peale veini mahuvad või on mahtunud Su ellu ka jalgpall ja Mullawabrik. Räägi mõlemast paari sõnaga.
Jalgpalliga tegelesin pigem põgusalt, paar aastat kooliajal. Polnud päris minu ala. Rohkem ja pikemalt tegelesin kergejõustikuga.
Mullawabriku lõime koos elukaaslasega aastaid tagasi, kuna me mõlemad olime pikalt toitlustusega seotud, tundus põnev järk olevat.
Peale selle on sul veel ka head silma nii pildistamiseks (Mullawabriku insta pildid on ju Sinu tehtud?) kui eDrinksi kodulehe kujundusteks. Kust see anne pärit on?
Aitäh! Mullawabriku sotsiaalmeedias on jah minu tehtud pildid. Ma isegi ei tea, kust see pärit on – oma esimese kaamera sain vanemalt vennalt ja sealt edasi vaikselt olen nokitsenud.
Kuidas veiniteema Sinu ellu tuli?
Vein tuli minu ellu restorani tööga. Restoran Hõlmas, kus eelnevalt töötasin, oli enne avamist väga põhjalik ja põnev veinialane väljaõpe. Sealt see huvi kasvas ja läksin edasi õppima.
Kas on poest meenutada ka mõni veidramat või naljakamat sorti kliendi-elamus?
Üks härra tuli uksepealt sisse, otsest soovi osta ei olnud, aga tundus, et oli oluline mulle öelda: “Sina, Sina soovitasid mulle seda konjakit….see oligi hea”. Minu päev läks igaljuhul paremaks! 😀
Kui Sa peaksid elu lõpuni jooma ainult ühte veini, siis mis see olla võiks?
Ühele veinile kindlaks ei jääks, aga traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinid võiks põnevust pakkuda pikaks ajaks!
Valdepeñas DO – veinipiirkond kuumas Hispaania südames
Valdepeñas on veinipiirkond Kesk-Hispaanias Castilla-La Mancha lõunaosas. Valdepeñas’ piirkond on oma nime saanud samanimelise iidse linna järgi, mis asub päikesepaistelises jõeorus täis kiviseid moodustisi – seepärast sai see nimeks “Val de peñas” (tõlkes “Kaljude org”).
Piirkonna kliima on poolkuiv ja tugevalt kontinentaalne, kuid lubjakivised mullad aitavad säilitada head niiskust. See on nendes kuumades ja kuivades tingimustes, kus 2500 tundi kõrvetavat päikesepaistet aastas on tavaline, veinivalmistamiseks lausa hädavajalik. Leevendust annab ka viinamarjaistanduste kõrgus merepinnast (ca 700 meetrit).
Valdepeñase piirkonnas domineerivad peamiselt punased veinid. Kõige tuntum sort Tempranillo on saanud populaarseks just enda paindlikkuse poolest valmistada nii noori ja kergesti joodavaid veine kui tõsisemaid vaadis küpsenud veine.
Viña Albali – Solís perekonna kummardus Hispaania veiniarmastusele
Félix Solís Avantis on üks juhtivaid tootjaid rahvusvahelises veinimaailmas. Ettevõte kuulub kolmanda põlvkonna Solíse vendadele, kes ühendavad pikaajalisi perekonna traditsioone ja veinitootmise moderniseerimist. Perekonna Valdepeñases asuvast tehasest on saanud üks suurimaid ja uuenduslikumaid veinivalmistusrajatisi maailmas.
Viña Albali veinid on inspireeritud La Mancha selgest tähistaevast ning saanud selle järgi ka enda nime Veevalaja eredaima tähe Albali järgi. Félix Solís soovis luua veini, mis peegeldaks Hispaania inimeste elujaatavat ja naudinguid armastavat vaimu.
Tutvustame neid veine lähemalt!
Grenache punast viinamarjasorti tasub otsida veinipudelitelt vastavalt piirkonnale päris mitme eri nime alt – näiteks Hispaanias on ta tuntud kui Garnacha ja Itaalias Cannonau.
Garnachat nimetatakse sageli Vahemere Pinot Noir’iks ja seda põhjusega. Sarnaselt Pinot Noir’iga on ka Grenache mari üsna kahvatu kestaga ja toodab vähe tanniini. Suurim sarnasus nendel viinamarjasortidel väljendub aga tundlikusest terroiri osas. Nagu Point Noir, on ka Grenache’st valmistatud vein terroiri eripäradest väga tugevalt sõltuv – tulemust mõjutavad tugevalt nii kliima, pinnasetüüp kui ka viinapuuaia kasvukõrgus.
Garnacha ajalugu ja sünnikodu
Sordi täpset sünniaega pole teada, kuid enamik allikaid nõustub, et Garnacha esimesed ilmnemised jäävad Hispaaniasse Aragóni mägedesse, Kataloonia ja Navarra vahele. Veini varajase sünonüümi Tinto Aragones ehk tõlkes “punase aragoonlase” esmamainimisi leiab juba aastast 1513.
Garnacha on pikaajaliselt lausa päästeingli staatusega sort Hispaania, Prantsuse ja isegi Itaalia veinitootjate jaoks. Ajalooliselt on Garnacha jäänud erinevates seguveinides aga suisa ebaõiglaselt teisele või isegi kolmandale tugirollile.
Sordi populaarsuse kiire kasv järgnes viinamarjaistandusi vaevanud phylloxera-pandeemiale (viinamarja juuretäi). Peale seda tõestas Garnacha ennast vastupidava viinamarjasordina ning sai tänu enda heldele saagikusele ja suhkrusisaldusele tähtsama rolli.
Lõuna-Rhone’is asendas Grenache töömahukat Mourvèdre’i ja praegusest Châteauneufist rändas see sageli Burgundiasse, et “parandada” keerulisi Pinot Noiri aastakäike.
Garnacha veinide erinevad näod ja stiilid
Nagu tavaliselt, varieeruvad ka ühest viinamarjassordist valmistatud veinide stiilid palju sõltuvalt tootmispiirkonnast. Tutvustame kõige silmatorkavamaid Hispaania piirkondi, kus Garnacha on suure au sees:
- Garnacha kodukohas Aragonis valmivad erksas stiilis võimsad veinid, milles domineerivad moosised noodid, küpsed mustad marjad ja magusate vürtside nüansid. Piirkonnas on palju lubjakivi ja esineb põlevkivi lisandeid, mis annavad terroirile põnevust juurde. Siin valmistati üks esimesi 100-punktilisi Parkeri Garnachasid – Austraalia enoloogi poolt valmistatud Alto Moncayo. Selles pro-Austraalia stiilis valmistatud veinis domineerivad jõulisus, küpsus ja moosisus.
- Navarras valmistatakse peamiselt roosasid veine, mis eristuvad erksa aroomi ja rikkaliku maasikavarjundiga maitse poolest. Hispaania roosad veinid olid väga populaarsed just enne kahvatute Provance’i roosade võidukäiku.
Rääkides Navarra punastest veinidest, siis pärast Domaine Lupieri veinide maitsmist mõistate, et siin on ainulaadne stiil, mida võib nimetada Atlandi Garnachaks. Veinide aroom on äärmiselt värske, kus on tunda rohkem metsa kui aeda, musti marju, rikkalikult ürte ja piprasust. Ja mis kõige tähtsam, Navarra punastest leiab Garnacha oma parima happesuse, tanniini ja sügava värviga.
- Rioja piirkonnas eelistatakse Garnachast ühesordi veinide valmistamist, mis pakuvad meile veine punaste marjade, lillede ja ürtidega. Rioja piirkonna võib jagada geograafiliselt kaheks ida- ja läänepiirkonnana, kus Garnacha on peamiselt domineerinud idas. Rioja idaosas, varasema nimega Baja, nüüd Oriental, on kliima vahemereline, temperatuurid kõrgemad ning sademeid vähem. Näiteks Tempranillo viinamarjasort kipub sellistes tingimustes muutuma kiiresti moosiseks, kuid Garnacha jaoks on see parim kasvukeskkond. Rioja Quiñon de Valmira on üks enimhinnatud ja kalleim Garnacha, mille on valmistanud maailmas tunnustatud veinimeister Alvaro Palacios.
- Priorat ja Montsant on kõrvuti asetsevad veinipiirkonnad Kirde-Hispaanias. Nende piirkondade terroriri erinevused on üsna selged: kus on puhas kiltkivi, see on Priorat, kõik muu pinnas aga juba Montsant. Kliima on siin kuum ja kuiv, mille tulemusena täiendati ajalooliselt Garnachat sageli Carignaniga, et aidata säilitada veini happesust. Enne filokserat kasvatati piirkonnas lisaks Garnachale ja Carignanile ka pisut Monastrelli.
Hoolimata sajanditepikkusest ajaloost on Priorat noor veinipiirkond, kus alles 1989. aastal valmistati esimene aastakäik. Clos Dofi, Clos Mogador, Clos Martinet, Clos Erasmus ja Clos de l’Obac on need veinimajad, mis panid piirkonna veinivalmistamisele alguse ja tõid tunnustuse veinimaailmas.
Priorati piirkonna Garnacha stiili on võimatu ühtselt kirjeldada – siin oleneb kõik külast, viinamarjaistandusest ja tootjast endast. Võib leida õhukesi, tugeva struktuuriga lillelisi veine, värskeid, läbitorkavaid ja nooruses kergelt kirbeid veine või monumentaalsed veine Clos Mogadori meistritelt.
Monsanti piirkonna veine sageli alahinnatakse, kuid just selles piirkonnas valmivad mõned kõige stiilsemad Garnachad. Näiteks sai Les Manyes Terroir al Limitilt 100 punkti – tegu on äärmiselt peene, puhta ja elegantse veiniga, millel on aastatepikkune järelmaitse. Kuigi vein kuulub DOQ Priorat alla, valmistatakse see tegelikult Monsanti piirkonnast korjatud viinamarjadest.
Garnacha maitse- ja aroomielamused
Reeglina eristab Garnacha veini punaste marjade, eriti maasikate aroom, kus on tunda ka musti marju nagu ploomid ja kirsid ning mõningaid maitsetaimede ja rooside noote.
Veinid on keskmise happesusega ja kergete tanniinidega, kuid sageli üsna kõrge alkoholisisaldusega.Toiduga sobitamiseks on Garnacha äärmiselt mitmekülgne. Heaks kaaslaseks on näiteks kõik lihast, köögiviljadest valmistatud hautised, rasvasem kala või kõvad juustud. Soovituseks on aga toidu vürtsikusega mitte üle pingutada, sest Garnacha veinidele omane kõrge alkoholisisaldus ei ole liigsele vürtsikusele heaks saatjaks.
Ungari veinid on veinimaailmas justkui unustusse vajunud saladus, mille väärikas ajalugu on üks Euroopa veinide pikemaid, kuid saanud viimase aastasaja jooksul kõvasti räsida.
Ungari kui kuninglike õukondade lemmikriik
Pea sada aastat tagasi oli Ungari üks Euroopa suurimaid veinitootjaid. Oli vähe kuninglikke õukondi, mida poleks saatnud kuldkollaselt kauni Tokaji klaaside kõlistamine. Nagu ka teisi Euroopa veinipiirkondi, tabas esimene valus hoop Ungari viinapuuaedu 19. sajandi lõpus koos phylloxera (viinamarjajuuretäi) levikuga. Sellele järgnes 20. sajand kahe raske maailmasõjaga ning pikaajalise kommunistliku režiimiga, kus veinitootmine riigistati ning vein jäi muude alkoholide valmistamise hulgas tagaplaanile. Õnneks on Ungari ennast kvaliteetveinide maailmakaardile tagasi murdmas ning enda väärikaid veinitraditsioone taastamas.
Ungari veinipiirkonnad
Ungari asub geograafiliselt sarnastel laiuskraadidel hinnatud veinipiirkondadega Prantsusmaal Champagnest Rhone oru põhjaosani. Soodne klimaatiline asukoht ning Ungarile omased mägised maastikud koos vulkaanilise ja lubjakivirohke pinnasega tagavad ideaalsed tingimused elegantsete kvaliteetveinide valmistamiseks.
Täna on Ungaris 22 erinevat veiniregiooni, millest on veinisõpradele enimtuntud ehk Tokaj ning Villány. Edrinksi riiulitele lisandusid uued veinid kolmest Ungari veinipiirkonnast – Tokaj, Villány ja Szekszárd.
Tokaj veinipiirkond
Tokaj veinid on kuulsaim näide Ungari suursugusest ajaloost läbi kuninglike õukondade ja kustumatust jäljest veinitraditsioonidele.
Tokaj asub kahe jõe, Tisza ning Bodrog, vahelises piirkonnas. Jõed loovad piirkonnas erilise mikrokliima, kus kõrget niiskustaset tasakaalustavad tuul ja rikkalik päikesepaiste. See loob ideaalsed tingimused botrütiseeritud ehk väärishallitusega dessertveinidele nagu maailmakuulus kuldkollane Tokaji Aszú.
Tokaji väärishallitusega dessertveine püüti jäljendada ka mujal. Sarnaste klimaatiliste tingimustega said Bordoo piirkonnas eeskuju kuulus Sauternes ning Moseli jõe äärsed Rieslingu baasil dessertveinid. Klientide meelitamiseks mindi mõningates riikides ka nii kaugele, et märkida Tokaj nimi müügitrikina veinipudeli etiketile. Segadus ja soov Tokaj’le omaseid veine kaitsta viis täpsemate reeglite kehtestamiseni. 1730. aastal kaitsti Tokaj kui maailma vanim klassifitseeritud veinipiirkond, samuti kuulub Tokaj UNESCO maailmapärandi hulka. Kuningas Louis XIV kirjeldas Tokaj Aszú’d eriti kõrgelt: “veinide kuningas ja kuningate vein”.
Tokaji dessertveinide valmistamiseks on lubatud kasutada vaid 6 erinevat viinamarjasorti: Furmint, Hárslevelü, Kabar, Kövérszölö, Zéta ja Sárgamuskotály (Muscat Blanc).
Kuivad valged veinid Tokaj piirkonnast on Ungari veinipaletti lisandunud pigem hiljuti. Nende veinide valmistamises on superstaariks viinamarjasort Furmint. Furminti kõrge happelisuse, mineraalsuse ja struktuuriga veine võrreldakse ka heade Rieslingutega. Paljudel juhtudel viimistletakse neid valgeid veine ka tammevaadis – peamiselt just kohalikus Ungari tammes.
Edrinksi valikus on Tokaj piirkonnast 3 põnevat veini Maison aux Pois veinimõisast:
Portugali kui veiniriigi algus – eksport Suurbritanniasse
Hoolimata veinivalmistamise iidsest ajaloost, sai Portugali kui veiniriigi hiilgus alguse alles 18. sajandil. Sel perioodil hakkasid britid tundma huvi Douro oru veinide vastu, kust eksporditi Suurbritanniasse tollal vaid punaveine.
Portugali päritolu veinid eristusid teistest kõrge happesuse ja võimsa maitsega, kuid suhteliselt madala alkoholisisaldusega. Kõrge alkoholisisaldusega tummisematele punaveinidele teeb pikaajaline vaadis seismine üldjuhul ainult head. Portugali kergemate veinide puhul aga kardeti, et transpordiks kuluv aeg võib neile madala alkoholisisalduse tõttu mõjuda hoopis laastavalt. Nii sündis idee stabiliseerida veini brändiga, et see meresõitudele paremini vastu peaks.
Mis täpsemalt on portvein?
Lühidalt öeldes on tegu kangestatud veiniga, mida valmistatakse Duoro oru viinamarjadest. Kuivale veinile lisati destillaati kuni 19. sajandi alguseni, kuid siis vaadati üle kangendamiseks kasutatav tehnoloogia. Selleks, et jook säilitaks rohkem jääksuhkrut, hakati viinamarjavirde käärimist katkestama piirituse lisamisega. Portveinile omane stiil kujunes lõplikult välja 19. sajandi keskel.
Autentse portveini pudelil on alati spetsiaalne kaubamärk – joogil on Região Demarcada do Douro kategooria, mis on sätestatud seadusandlikul tasandil. See tähendab, et ainult Douro orust pärit jook võib kanda nimetust “portvein”. Enda nime sai portvein tuletusena Põhja-Portugali sadamalinnast, Portost. Porto sadam on olnud ajalooliselt võtmekoht Duoro oru veinide ekspordiks välismaa veinisõpradele.
Kuidas portveini valmistatakse?
Portveini valmistamisel kasutavatavad viinamarjad kasvavad Duoro oru järskudel nõlvadel rohkem kui 500 meetri kõrgusel ja kehval pinnasel – need peaaegu ekstreemsed tingimused kahandavad sõna otseses mõttes veini iseloomu.
Veinimeistrite seas levis keeruliste tingimuste ilmestamiseks isegi ütlus, et portvein on “paljaste kätega kivist välja pressitud”.
Portveini valmistamise sammud:
- Esimese sammuna korjatakse küpsed viinamarjad septembri lõpus käsitsi. Nimelt kuuluvad Duoro oru maalilised terrassid UNESCO maailmapärandi alla, mille kitsastel nõlvadel on traktori kasutamine sisuliselt võimatu.
- Kui kunagi purustati marjad jalgadega spetsiaalsetes kivist tünnides (lagarides) ilma viinamarjaseemneid kahjustamata, siis nüüd tuleb selles sammus appi kaasaegne tehnika.
- Viljalihaga mahl käärib lühikest aega – vaid kaks kuni neli päeva.
- Käärimisprotsess katkestatakse viinamarjaalkoholi lisamisega – selles etapis sisaldab jook 8-10% suhkrut ja selle kangus on umbes 20%.
- Edasised sammud määravad portveini stiili sõltuvalt vaadi suurusest ning laagerdusajast.
Portveini stiilid – erinevad “värvid” ja suhkrusisaldused
Veinisõpradele on tuttavad erinevad portveinide nimetused nagu White, Ruby ja Tawny. Nendele värve kirjeldavatele nimetuste taga on aga eri klassifikatsioonid ja portveini valmistamise stiilid:
Ruby (rubiin)
Seda tüüpi punane portvein on mahlane ja rikkalik, kus on tunda marju, puuvilju ja šokolaadi. Ruby klassifikatsiooniga portveine laagerdatakse tavapäraselt 1 kuni 3 aastat suuremates tammevaatides. Suurem tammevaat tagab portveinile minimaalse kokkupuute hapnikuga, mis võimaldab joogil mitte oksüdeeruda ja säilitada oma erksa rubiinpunase värvi ja puuviljase aroomi.
Ruby portveinidel on olemas ka kõrgema astme Reserve kategooria, kus baasveiniks kasutatakse veinimeistri parema kvaliteediga viinamarju ning laagerdus kestab ca 5 aastat.
Vintage
Vintage tiitlit kannavad ehk kõige haruldasemad ja väärtuslikumad Ruby portveinid. Nähes heal veiniaastal joogi potentsiaali, registreerib tootja ette kavatsuse teha Vintage-port.
Siin jõuavad pudelisse vaid ühe aasta korjest pärit viinamarjad, jook on filtreerimata ja loodusliku settega. Tammevaadis on kohustuslik veini laagerdada vähemalt 2 aastat. Vintage Ruby säilib pudelis aga aastakümneid, mille jooksul kujuneb välja kompleksne maitse ja rikkalik aroom. Kui teised portveini tüübid on valmis koheseks nautimiseks, siis Vintage veine soovitatakse pudelis pikemalt arendada, et jõuda parimate maitseelamusteni.
Late Bottled Vintage (LBV)
Ruby tüüpi portveinide klassifikatsioonis esineb ka tähistus LBV ehk Late Bottled Vintage. See on vürtsikas sügavamaitseline jook, kakao ja tumedate marjade nootidega. Nagu ka Vintage portveinil, on siin veinimeistril kohustus valmistada vein vaid sama aastakäigu viinamarjadest, kuid erineb selle poolest, et see ei arene pikemalt pudelites.
Mõned portveini austajad nimetavad seda stiili Baby Vintage’iks.
Tawny (punakas/oranz)
Tawny nime kannab väiksemates tammevaatides kauem laagerdunud portvein. Erinevalt kirka värvitooniga Ruby-st, kaotab Tawny portvein järk-järgult oma rikkaliku punase värvuse, muutudes kuldseks – või kollakaspruuniks. Pikaajaline kokkupuude tammega annab Tawny-le sarapuupähklite, kuivatatud aprikooside, lagritsa ja vürtside kompleksse aroomi.
Erilise potentsiaaliga Tawny’del on võimalus liikuda Colheita kategooriasse. Nii nimetatakse kõige kvaliteetsemat portveini, mis laagerdub vaadis 7-40 aastat. Märgistus pudelil näitab tavaliselt veini keskmist vanust.
White (valge)
Valget portveini toodetakse samade tehnoloogiatega nagu Ruby ja Tawny tüüpi portveini, kuid valgetest viinamarjasortidest.
Nagu ka Ruby portveini, laagerdatakse valgeid porte suurtes tammevaatides tagamaks vähesem kokkupuude hapnikuga.
Valge portvein on erksa virsiku maitsega ning tsitruseliste ja viiruki aroomidega.
See on muide ainuke portveinistiil, millel on täiendav kategooriasisene liigitus suhkrusisalduse järgi. Valgeid portveine leiab nii kuivi, poolkuivi kui ka magusaid, kuid isegi kuiv ports sisaldab suhkrut vähemalt 40 g/l.
Edrinksi Kalamaja kliendid on kindlasti juba märganud uuendusi kaupluses, uusi riiulipaigutusi, uusi kontseptisoone. Ja päris kindlasti on sagedased külastajad saanud osa Rüüdi oskuslikest veinisoovitustest.
Kuidas vein Sinu ellu tuli?
Teadlikult tuli vein mu ellu 2009. aastal, kui viibisin sügisel 3 nädalat Californias ning liikusin sellistes piirkondades nagu Napa Valley, Sonoma ja Russian River. Seal külastasin erinevaid veinitootjaid, kuulsaid ning vähem kuulsaid ja siis tekkiski mul äratundmine – see valdkond huvitab mind ja tahan rohkem teada saada. 2010 alustasingi juba õpingutega ESAs baaskursusel.
Jalgpalluri naisena oled elanud huvitavates kohtades, nimeta mõni?
Olen elanud näiteks 8 kuud Küprosel ja 2 aastat Iisraelis. Iisrael on ainulaadne riik maailmas, nii teistsugune ja mulle väga meeldis seal. Kahjuks tookord, oma pere turvalisuse huvides, juutide ja palestiinlaste permanentse konflikti ägenemise tõttu, kolisime Eestisse tagasi, kuigi oleksin tahtnud sinna jääda.
Peale sommeljeekooli oled lõpetanud ka joogitehnoloogi eriala Olustveres. Miks Sul seda vaja oli? Mida see õpe andis erinevalt sommeljeeõppest?
Mõned aastad tagasi, kui Eesti turule ilmusid rabarberist tehtud vahuveinid, siis nautisin neid pikalt ja palju, aga meelehärmi valmistas, et rabarberist, mis näiteks minu maakodus vohab ja on sisuliselt kultuurne umbrohi, valmistatud tooted on ebanormaalselt kallid. Seda ei ole ju isegi noppida vaja, vaid lõika lihtsalt varrelt maha.
Tekkiski mõte, et ehk suudan toota odavamalt kui 10 eur 0,75l pudel rabarberi vahuveini. Ruumid ja koht olid olemas, tahe ning entusiasm samuti. Kuskilt artiklist oli meelde jäänud, et Olustveres õpetatakse joogitehnoloogiat ja nii ma siis kandideerisingi õpikohale, et targemaks saada. Tahtjaid oli palju, sõel tihe ja pidi enda meelekindlust ikkagi tõestama. Koolis õppides sain aga aru, et toota saab mis iganes toorainest, kuid lõppkokkuvõttes tuleb see toode ka maha müüa. Ja siis on hind juba tõesti üle 10 eur pudeli eest.
Erinevalt sommeljee õppest, mis on maitsemeelte ja aju treening, sisaldas Olustvere õpe 1,5 aastat reaalset tegutsemist tootmises. Lisaks olin praktikal Eesti erinevates ettevõtetes – Tohi Distillery´s džinni keetmas, Jaanihanso Siidrivabrikus vahuveinide ja siidrite maailmas ning Pernaueri Õlletehases õlut tegemas. Selline praktiline kogemus on hindamatu – ma oskan klientidele põhjalikult rääkida jookide valmistamisest, olles põhitooted ise ka reaalselt ära teinud. Džinni on kerge müüa, kui tead protsesse, maitseid, komponente. Õlle osas samuti, vahukatest rääkimata.
Sinu tööd poes klientidele veine soovitades on puhas nauding vaadata, Sa paistad tõesti nautivat inimestega suhtlemist. Mida sa peale selle veel tõeliselt naudid?
Mõnes mõttes olen reisisõltlane. On suur nauding, kui lennujaama väravad mu selja taga sulguvad ja ma lennukile astun, et avastada uus riik. Olen seni käinud umbes 55 erinevas maailma riigis ja soov on igal aastal üks uus kirja saada, sest meie planeet Maa on nii põnev koht.
Teine nauding on tegeleda loomadega. Olen aastaid olnud Varjupaikade MTÜs vabatahtlik ja aidanud sotsialiseerida erinevaid koeri. Koer on vahetu, siiras ja aus. Kodus on mul samuti koer, kaks kassi ja akvaariumitäis kalu. Aga pereliikmeteks on olnud ka iguaan ning tšintšilja.
Nimeta oma kõige võimsam või meeldejäävam veinielamus ja kõige nigelam.
Ma ei oska nimetada ühtegi kindlat, sest jooke-olukordi on olnud sadu, kui olen õhanud: “Oh, see on imeline, see on parim!” Kõik oleneb kontekstist. Usun, et kõige suurem “Vau!”-efekt on alles ees, arvestades mu keldri riiulite sisu……Ma ei tea, kas halbu jooke üldse on – kellegi jaoks mulle isiklikult mitte meeldivat jooki ju ikkagi toodetakse. Ju see siis ka ära juuakse. Mälu halba ei talleta.
Soovita midagi oma lemmikjookidest teistelegi saabuvateks pikkadeks ja pimedateks vihmasteks õhtuteks.
Minu lemmik on ikkagi Pinot Noir ja näiteks meie sortimendis on müügil üks imeline Tšiilis Central Valley´s toodetud Pinot Noir. See sobiks tuju tõstmiseks ja halluse vastu igati hästi!
Chenin Blanc – oluline viinamarjasort Loire oru väärikas ajaloos
Chenin Blanc’i viinamarjasort on enda pika ajaloo jooksul näinud nii tõuse kui mõõnasid. Viinamarjasordi teadaolev ajalugu ulatub tagasi lausa 845. aastasse, kui seda esmakordselt Prantsuse dokumentides mainiti. Chenin Blanc’i sünnikohaks Prantsusmaal on Loire’i org, kus mari on alates enda esmamainimisest kandnud piirkonniti ka veidi erinevaid nimetusi. Mõne näitena võis olla ühes Loire piirkonnas selle nimeks Gros Chenin ja teises hoopis Pineau de la Loire. 20. sajandi alguses läks Chenin Blanc mõneks ajaks moest välja, kuid 1980. aastatel tõusis see taas lugupeetud klassikalise sordi positsioonile.
Laia maitsepaletiga veinid Chenin Blanc’ist igale veiniarmastajale
Chenin Blanc’ist saab valmistada veine kogu kuivuse spektri ulatuses: nii absoluutselt kuivi, särtsakaid vahuveine kui ka väga magusaid dessertveine.
Erineva karakteriga veinideni viivad lai valik veini valmistamisel kasutatud tehnikatest ja stiilidest. Veinile annavad erineva iseloomu näiteks roostevabast terasest vaadid, uued tammevaadid, settel laagerdamine või paljud muud võimalused selle viinamarjasordi kasutamiseks.
Chenin Blanc’i piirkonnad ja eri näod Prantsusmaal
Enamik muljetavaldavatest Chenin Blanc’i istandustest Loire’is on koondunud Anjou ja Touraine’i linnade ümber. Tootmine leiab aset ka Vouvray, Saumur, Savennières ja Coteaux du Layon piirkondades.
- Rohelise õuna tooniga intensiivseid “mineraalseid” valgeid veine leiab veinisõber endale tavaliselt Anjou apellatsiooniga piirkonnast.
- Kuivad ja poolkuivad, aga pigem troopilise ja mesise iseloomuga veinid pärinevad Touraine’i lähistel asuvast Vouvray piirkonnast.
- Vahuveinidest tuginevad Chenin Blanc’ile suuresti Loire’i, Anjou, Saumuri ja Touraine’i vahuveinid. Samuti kasutavad seda viinamarjasorti Limoux piirkonnast pärit vahuveinid. Nendel lihtsatel ja elavatel veinidel on sageli lillelisema buketiga, kuid settel laagerdunud veinidele iseloomulik pähkline maitse.
- Loire orust pärineva Chenin Blanc’i üheks parimaks ilminguks on Quarts de Chaume ja Bonnezeaux magusad botrytised veinid. Siin loovad Loire’i jahedama alaosa sügisesed udud soodsad tingimused väärishallituse tekkeks, mis annab veinile küpsetatud õunte, küpsete virsikute ja küdoonia aroomid. Chenin Blanc sordist botrytiseeritud dessertveinid ei ole nii tugevad kui Sauternes’i veinid, kuid neil pole sugugi vähem vananemispotentsiaali kui nende Bordeaux’i kolleegidel. Hea magus Vouvray saavutab haripunkti umbes 10 aasta jooksul, kuid on võimeline keldris elama üle sajandi.
Chenin Blanc uues maailmas – Lõuna-Aafrika Vabariik
Suurim veinitootja Chenin Blanc’i sordist on Prantsusmaa kõrval aga hoopis Lõuna-Aafrika Vabariik. Seal paiknevad lausa 50% kõigist Chenin Blanci viinamarjaaedadest üle maailma.
Ka Lõuna-Aafrikast leiab Chenin Blanc’i väga erinevatele maitsetele:
- Tammevaadistest Prantsuse Chardonnay’dest inspireeritult segatakse Lõuna-Aafrikas Chenin Blanc’i tihtipeale Semillioni, Viognier ja Marsanne viinamarjasortidega, et saavutada rikkalikke ja küpseid veine.
- Värskemate ja kirkamate veinide saavutamiseks on seal tavaks segada Chenin Blanc’i sordi “ema”, Sauvignon Blanc’iga.
