Austrid ja vein on suurepärane kombinatsioon – muidugi siis, kui vein on õigesti valitud. Austritel on õrn ja meeldejääv maitse, milles on tunda joodi ja soola noote. Selleks, et kõrgelthinnatud merekarbiroa maitsest jääks kustumatu mulje, tuleb valida selle jaoks õige vein. Vaatame, kuidas seda teha. 

Austrite põhimaitseks on soolasus ja kerged joodipritsmed. Klassikaline ühele inimesele serveeritud portsjon, neli kuni viis keskmise suurusega austrit, annavad päevase koguse rauda, ​​vaske, joodi, magneesiumi, kaltsiumi, tsinki ja fosforit. Selleks, et joogi maitse ei lämmataks mereandide eksklusiivsust, tuleb ka sobiva joogi valikule tähelepanu pöörata. 

Siin on 3 põhiprintsiipi, millele joogivalikut tehes tugineda: 

• Piirkondlikkus. Heaks tavaks ja sobivuseks on sama piirkonna karpide ja veini sobivus. Näiteks kui austreid kasvatati Prantsusmaal, tuleks need tarbida koos mis tahes valge prantsuse veiniga. Vein võib olla väga aromaatne, kuid soovituslikult mitte liiga tugev ja täidlane. Samuti ei sobi austrite kõrvale pikalt vaadis laagerdunud veinid. 
• Sarnasus. Selleks, et saavutada parim gastronoomiline paar, soovitatakse leida mereandidest austritele kaaslane just mere lähedal asuvatelt terroir’idelt. Selleks võivad olla näiteks Chablis, Sancerre või Champagne Prantsusmaalt. Veel loetakse mereveinide hulka Malvasia Itaaliast, Vinho Verde Portugalist ja Albariño Hispaaniast. Mereliselt terroir’ilt pärit veinidel on värskendav toime ja kergelt soolakas maitse, mis rõhutab austrite enda maitset. 

• Kontrast. Varasemalt serveeriti austritega ka Prantsuse Bordeaux’ regioonist pärit dessertveini Sauternes, kuid nüüd hindavad seda kooslust vaid tõelised gurmaanid. Vähem nõudlikumale maitsjale sobivad kontrastile tugineva maitseelamuse nautimiseks ka kergelt magus Riesling Kabinett ja Moscado d’Asti.

Austrite maailm on suur ja avar – tutvustame lähemalt ka mõningaid enamlevinuid sorte! 

• Hollandi auster on “nõgusa” austrikreuse tüüp (fr. Creuse), mida kasvatatakse tööstuslikes kogustes. Suur, lihane ja mitte liiga soolane Hollandi auster sobib hästi selle maitsva koorikloomaga esmatutvuseks. Selle “lihane” tihe maitse on arusaadav ja meeldiv. Veinivalikuks sobib siia kõrvale samuti arusaadav ning vähempretentsioonikas vein. Suurepäraseks paariks on näiteks noor Portugali valge Quinta de Azevedo Vinho Verde – lihtne, happeline, kerge ja mõistlikus hinnaklassis.
• Prantsuse Bretagne’ist pärit Fin de claire on selle žanri klassika ja üks populaarsemaid nõgusaid austrisorte maailmas. Mitte nii lihane kui hollandlane, kuid suurepärase magususe ja soolasuse tasakaaluga. See sobib kombineeritult Chenin Blanc’i viinamarjasordiga, millest valmib Loire’i orus valge, värske, kerge ja happeline Anjou.

• Valged pärlid on kestev austri trend, millel on mahlane maitse ja iseloomulik õlisus. Burgundia Chardonnay, oma aromaatsete, mineraalsete, värskete Chablis’dega on White Pearl’i seltsis tõeline gastronoomiline hitt.

• Külmas vees kasvatatud magusat ja krõmpsuvat Iiri austrit peetakse “mehelikuks”. Selle rikkaliku maitse tõstab suurepäraselt esile kuulus Austria vein Grüner Veltliner. Värske, vürtsikas, rohune ja valge pipra nootidega Grüner ja tugev Iiri auster moodustavad täiusliku harmoonia neile, kes hindavad puhast maitset.

Mida austrite ja veini sobitamisel veel silmas pidada?

Arvestada tuleks ka:

• veinijoogi liigiga,
• kastme olemasolu või puudumisega serveeritavas roas (mõned kastmed ei sobi alkoholiga),
• aastaaega ja kuud, sest austrite maitse ja lõhn sõltuvad aastaajast.

Suurepärase gastronoomilise kooslusena sobivad austrid näiteks Cremant vahuveinide ja kõrge happesusega šampanjaga. Tähelepanu tasub pöörata ka Hispaaniast pärit šerrile, Austria ja Portugali rohelistele veinidele, Prantsusmaalt pärit Beaujolais’le ning Ungarist pärit kuivale Tokayle.