Valge vein: Kas valget veini valmistatakse vaid heledatest viinamarjadest? Kuidas mõjutab kliima
marjade magusust ning aroomi intensiivsust?
Valgete viinamarjade sorte, nii rahvusvahelisi kui ka autohtoonseid, pole sadu, vaid hoopiski
tuhandeid. Valget veini võib valmistada üldiselt kõikidest viinamarjasortidest, kuna ka tumedamate
sortide mahl on pea alati hele. Siiski kasutatakse valgete veinide valmistamiseks enamasti heledaid
sorte. Sordi omaduste puhul tuleks meeles pidada seda, et sort iseenesest võib olla rohkem või
vähem aromaatne, kuid see pole ainuke oluline nüanss. Pinnas ja kliima mängivad sordi puhul samuti
olulist rolli. Üks ja sama sort erinevates piirkondades võib kohati anda väga erinevaid tulemusi.
Valget veini tasuks ennekõike valida magususastme ja päritolumaa põhjal. Magusus sõltub
viinamarja sordist, mõnes viinamarja sordis on rohkem suhkrut kui teises. Mida rohkem on veinis
pärast käärimist jääksuhkrut, seda magusam vein on. Magususastmete põhjal jagunevad valged
veinid kuivadeks, poolkuivades, poolmagusateks ja magusateks.
Vaatame üle, millised on peamised viinamarja sordid, mille ümber kaasaegne veinivalmistamine
keerleb:
�� Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Viognier, Colombard, Chenin Blanc, Ugni Blanc, Pinot
Blanc, Pinot Gris, Muscadet, Marsanne – peamised Prantsusmaa sordid, millest Chardonnay on
maailma üks levinumaid viinamarjasorte, olles kerge ja värske.
�� Riesling, Sylvaner, Gewürztraminer – Saksamaal levinud viinamarjasordid. Nendest vast tuntuim
on Riesling, mis on tihti kuiv, väga aromaatne, tsitruseline ja mineraalne vein.
�� Grüner Veltliner – Austria.
�� Pinot Grigio, Trebbiano, Vermentino – Itaalia.
�� Albariño, Airén, Verdejo – Hispaania.
�� Muscat – Lähis-Ida ja Lõuna-Euroopa.
Sageli hinnatakse valget veini suuresti ka selle päritolumaa järgi. Meeleolukalt peent ja aromaatset
valget veini saab valmistada pigem jahedas kliimas, ilma suurte suve- ja talvetemperatuuride
kõikumisteta. Sellistes tingimustes koguvad heledad viinamarjad happesust ja värskust tänu sellele,
et saagi küpsemisperiood on piisavalt pikk.
Nendes piirkondades pole päike liiga intensiivne ja seetõttu ei kogune viinamarja liiga palju suhkrut.
Enamasti on nende piirkondade veinid ka mahedamad ning kõrgema happesusega.
Kuumas kliimas ei suuda viinamarjad viinapuu küljes kaua rippuda – need kuivavad päikese käes
lihtsalt ära. Seetõttu koristatakse siin viinamarju varem – ja sinna ei kogune nii palju aromaatseid
aineid. Samal ajal on kuumade või kontrastsete piirkondade valgete veinide tase kõrge – 13%,
sest kuumas piirkonnas koguneb viinamarjadesse palju suhkrut. See omakorda tähendab seda, et
kuumast piirkonnast pärit valge vein ei ole oma olemuselt värske ja lahja.
Sauvignon Blanc on ilus näide. Olenevalt kliimast võib see veinisort olla väga värske ja elegantne kui
ka vastupidi intensiivne, puuviljane ja isegi troopilise profiiliga.
Seega intensiivse aroomiga, samas aga värske ja hea happega veini leiate pigem jahedama piirkonna
regioonidest. Aroomi keskmise või tagasihoidlikuma intensiivsusega otsimisel tuleb
oma tähelepanu pöörata kuuma kliimas valmistatud veinide poole.
