Enamik maailma veine on sisuliselt segud erinevatest viinamarja sortidest, erinevatest viinamarjaistandustest või erinevatest vaatidest. Näib, et veinivalmistajal on palju lihtsam teha veini ühest sordist, kui välja võluda kuldne retsept. Kuid need, kes eelistavad valmistada seguveine, lähtuvad kahest peamisest põhjusest:
Esimene on maitseküllus ja täidlus. Iga sort mõjutab veini erinevat omadust- värvust, aroomi, täidlust, happesust, tanniine jne, tuues kooslusesse killukese viinamarja individuaalsusest.
Teine põhjus on praktilisem ja seotud viinapuu füsioloogiaga: mõne sordi kasvuperiood on lühem, mis tähendab, et nad valmivad varakult ega karda sügisvihmasid; teised õitsevad varakult, neid ohustavad kevadised öökülmad; kolmandad on haigustele vastuvõtlikumad. Seega on veinivalmistaja jaoks sortide mitmekesisus viis kindlustamaks end ilmastiku kapriiside vastu ja valmistada kehvast aastast hoolimata korralik vein.
Hea näide on šampanja, mis enamasti koosneb kolmest peamisest sordist – Pinot Noir, Chardonnay ja Pinot Meunier. Ajalooliselt tekkis veinide segamise traditsioon Champagne piirkonda keeruliste ilmastikutingimuste tõttu, mil oht saagist ilma jääda oli suur ning veinivalmistajad kindlustasid end erinevate looduslike katastroofide vastu, istutades eri aedadesse erinevaid sorte.
Kuulus Bordeaux, nii valge kui ka punane, on peaaegu alati segu. Valgete puhul on lubatud Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle ja mitmed vähem tuntud sordid ning punaste puhul – Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Malbec, Petit Verdot ja Carmenère. Piirkonna niiskes Atlandi ookeani kliimas olid segud igal aastal kvaliteetse veini tootmiseks hädavajalikud.
Mainimist väärib ka GSM ehk Grenache-Syrah-Mourvèdre – see on Rhône’i orust pärit kuulus punane segu, mis on kogunud populaarsust mitte ainult kodumaal, vaid ka Uue Maailma riikides. Lõuna-Prantsusmaa soojas kliimas pole viinamarjadel küpsemisega probleeme, mistõttu kooslus loodi pigem selleks, et sordid üksteist täiendaksid ja rikastaksid.
Mida siis valida – segu või ühe sordi veini? Paljude arvates peegeldab ühe sordi vein paremini terroiri, konkreetse viinamarjaistanduse iseloomu ja tootmiskohta. Segu võib aga olla keerulisem ja huvitavam, kuna iga sort lisab sellesse veidi oma isikupära. Selge on aga see, et ainult erinevaid veine maitstes avastate oma eelistused ja kujundate oma ainulaadse maitse.
