tenerife

Sageli kuulen tuttavaid rääkimas, et puhkusel olles joovad nad kuskil palmi all imeodavat kohalikku veini. Olen sellesse alati väga tuimalt suhtunud, sest minul eurtsisesse veini suurt usku ei ole ja pilk sellises hinnaklassis isenditel naljalt seisma ei jää.

Veebruaris võtsin puhkuse ja põrutasin Tenerifele isale külla, kes resideerib seal kliimapagulasena juba päris mitmendat talve. Siinkohal mainin, et olen üles kasvanud peres, kus alkoholile kohta ei olnud. See aga tähendas, et ka minu sommeljee-lihas läheb paariks nädalaks paastule.

Kuid üllatus oli suur. Mu isa on vahepeal veinijoomise ära õppinud! Tõsi küll, see veinitamine piirdus kõigest pokaaliga õhtusöögi kõrvale, aga ikkagi. Loomulikult on meil erinevad veinieelistused, kuid külalisena pole viisakas pirtsutama hakata. Seega jõingi seal õhtuti poolmagusat veini, mille hind oli  60 senti pakk. Tühjaks ma oma klaasid jõin ega surnudki ära!


Tunnistan, et sommeljeekoolis me Kanaaride veinidele suurt rõhku ei pannud. Need on pigem sellised kohaliku tähtsusega tüübid ning pealegi, meil Eestis neid kaubanduses ei liigu. Seega oli päris põnev proovida sealseid kohalikke sorte nagu Listan, Negromoll, Bastardo, Malvasia jt. Veinid olid nii ja naa. Enamus on sellised lihtsad ning kergesti joodavad tegelased, mis tegelikult selles kliimas tarbimiseks just hästi sobivad. Hea päevitamise kõrvale rüübata.

Kohaliku eestlase peetavas vinoteegis tõusis aga minu arvamus üsna mitu pügalat, sest sain mekkida ühte päris püssi kohalikust veinimõisast pärit veini.Oli korralik ja ilus tammevaadilaagerdusega valge kaunitar, midagi minu maitsele. Sama tootja roosa Afrutado (peaks olema siis poolmagus) oli samuti mõnusasti balansis ja pigem poolkuiv isend. Selline barbarissine. Nii et üks tore tootja sattus ka täiesti juhuslikult klaasi. Kindlasti on neid toredusi seal veelgi, kuid need liiguvad teisi teid pidi ehk supermarketi lettidelt sa neid vaevalt kohata võid! Usun, et avastamist jaguks!

Tuleb tõdeda, et see Saaremaa suurune saar on tõesti nii mitmekülgne! Kui ühes nurgas on olukord puhta kõrbeline ja silmapiiril ainult kaktused, siis saare teises otsas laiub troopiline lopsakus! Kusjuures veini tehakse just põhjarannikul, kuid nii väikestes mahtudes, et need lõunarannikule paraku lihtsalt ei jõua! Pealegi korjatakse viinamarju siiani käsitsi, sest kasvandused on väikesed ning paiknevad mäenõlvade erinevatel rinnetel, kuhu masinatega lihtsalt ligi ei pääse. Tenerifel maksavad saartel toodetud veinid rohkem kui näiteks mandri-Hispaanias masinaga korjatud suguvendadest valmistatud tegelased.

Supermarketis olid hinnad tõesti huvitavad. Mandri veinide hinnad algasid 80 eurosendist pudeli eest, purgi õlut said kätte juba 21 sendiga. Kuid kontrastiks selline näide, et ostsin poest ühe keskmises suuruses õuna ja maksin selle eest 1,04 €.

Kokkuvõttes tahan öelda, et kui lähed Tenerifele puhkama ja ostad mõnest lõunaranniku supermarketist paarieurose veini, siis ära tee sellest veel järeldusi kogu siinse veinikultuuri kohta. Kindlasti on ka sellel veinil tarbimiseks oma koht turistide seas.

Kui soovid tõesti saada üht toredat vau-efekti mõne ägeda veini näol, siis üheks variandiks on võtta endale rendiauto, sest põhjaranniku bodega’de uksed on valla ka juhuslikele uudistajatele.

Leave a Reply