gros manseng

Ka minu tutvusringkonnas leidub veel mõni üksik, kes külla tulles võtab kaasa veini, mille sildil mehed lamavad. Ilmselgelt ma sellest suurt ei vaimustu, aga samas, mis teha … See on nii-öelda loomulik veinijoomise arengu kulg. Ka mina alustasin kunagi magusatest ja samm-sammult liikusin üha kuivemate poole. Praeguseks hetkeks ma eriline magusasõber pole. Vähemasti mitte veini näol!

Eelmine nädal rikastus meie tootevalik ühe uue magusa isendiga ja siinkohal pean ütlema, et see vein meeldib mulle! Ta pärineb Edela-Prantsusmaalt, täpsemalt Côtes de Gascogne’ piirkonnast. Vein on valmistatud ajaloolisest sordist Gros Manseng, mida iseloomustab paks marjakest. See on mädanikule väga vastupidav ja võimaldab pikka vegetatsiooniperioodi. Seetõttu on veinile iseloomulik korraga nii kõrge suhkrusisaldus koos väga tugeva happesususega. Ja nii oligi! Maitselt ei olnud vein üldsegi mitte selline imalalt magus, vaid jättis mõnusa off-dry mulje. Esile kerkisid aprikooside ja küdooniate karakter koos vürtsikate ning lilleliste nootidega. Usun, et see on vein, millega võib kindlal sammul vanaemale külla minna, sest see on selline isend, mida naudib nii magusama sõber kui ka kuivade veinide austaja.

Leave a Reply