Prince Hubert de Polignaci naturaalsed konjakid

08012313_4e36b4780e494

Alustasime oma käimasolevat töönädalat konjakiklaase keerutades. Nimelt käis meil külas Prince Polignaci konjakimaja esindaja.

Prince Hubert de Polignac on unikaalne ja kaasaegne konjakibränd, mis on välja kasvanud Henri Mounier’ kompaniist. Tootemark loodi aastal 1947, mil kuulsa aristokraatide perekonna pärija koputas kompanii uksele. Edukas väliskaubanduse minister tegi ettepaneku jõud ühendada. Nii sündis Prince Hubert de Polignaci nimeline private label, mille taga seisabki samanimeline osav diplomaat. Polignaci keldris laagerdub praegu 27 000 vaati, mille sisu müüakse aegajalt näiteks ka Hennessy, Martelli või Courvoisieri konjaki tootjatele.
15178157_10209745121097559_532236025140970470_n

Nagu te kindlasti teate, siis konjak on viinamarjaveini destillaat, mida valmistatakse kindlate reeglite järgi ainult Cognaci maakonnas. Piirkond asub kuulsast Bordeaux’ veinialast küll veidi põhja pool, kuid siiski põhimõtteliselt kohe selle kõrval. Cognaci maakond jaguneb omakorda kuueks sisekasvualaks, mis on jaotatud vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilistele eripäradele. Siinkohal tahaksin neist esile tõsta vaid kahte –  Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i. Miks? Nagu nimigi juba reedab, siis on sealne pinnas Champagne’i piirkonnale sarnaselt kriidine. See annab marjadele rohkelt mineraalsust ja pikendab võimalikku küpsemispotentsiaali tammevaatides.

Konjak valmistatakse ainult valgetest viinamarjadest, millest 90% moodustab Ugni Blanc, mida tunneme Itaalias ka Trebbiano nime all ja mis on tänu oma vastupidavusele ühtlasi ka enimkasvatatud viinamarjasort maailmas.

Kõik algab väga lihtsalt. Viinamarjad korjatakse, pressitakse ning pannakse 2–3 nädalaks käärima. Siinkohal mainin, et Prince Polignaci baasvein fermenteeritakse naturaalselt ehk sinna ei lisata pärmi nagu tavalisel veinivalmistamisel kombeks. Saadud toorvein on suhteliselt madala alkoholisisaldusega, vahemikus 7–9% vol. Seda selleks, et säilitada veini kõrge happesus. Konjaki tootmiseks kasutatakse veini kahekordset destilleerimist, mille tulemusena valmib niinimetatud toorkonjak. Saadud 68%–72% alkoholisisaldusega destillaati nimetatakse eau-de-vie’ks ehk eluveeks. Destillaat pannakse nüüd tammevaati küpsema, mille käigus lisatakse eau-de-vie ’le laagerdumisprotsessi käigus osade kaupa destilleeritud vett, et langetada alkoholisisaldus meie mõistes „normaalsele” tasemele.
15319224_10209745120417542_8637031539492058034_n

Lõpp-produkti kvaliteet saab alguse veiniaiast ehk nii-öelda juuretasandilt. Konjakimeister käib isiklikult veiniaedades asju kaemas, et kõikide protsessidega kenasti kursis olla. Tema on kõige olulisem inimene, kelle oskustest sõltub joogi kvaliteet ja konjakimaja maine. Destilleerimisperioodil aga kolitakse destilleerimiskotta, et kogu aeg näppu pulsil hoida ning õigeaegselt destillaat osadeks lõigata. Destilleerimine on omaette teema, millest tulevikus ka kindlasti kirjutan.

 

Kindlasti tuleb aga lisada seda, et Prince Polignaci puhul on tegu täiesti naturaalsete konjakitega – neile ei lisata magususe ja värvi andmiseks ei karamelli ega suhkrut. Selle tõestamiseks tegime väga lihtsa katse. Nimelt valasime paar tilka konjakit peopessa ja hõõrusime laiali. Mis te arvate, kas käed jäid kleepuma?

Degustatsioonist aga nii palju, et mina suur konjakisõber ei ole, kuid pean tunnistama, et mulle täitsa meeldis. Erilise mulje jättis Reserve konjak, mis oli järelmaitses värskendavalt mentooline. Tore on tema puhul ka see, et marjad pärinevad 100% Grand Champagne’i aladelt ja hind on tunduvalt sõbralikum kui XO oma. Aga üks jama siin siiski on … Nimelt ei toodeta seda enam juurde. Või noh … vähemalt mitte sellisel kujul. Uued Reserved tulevad 60% Grande Champagne + 40% Petite Champagne segudena. KUID viimane partii ongi veel meitel … Nii et kes ees, see saab!

Leave a Reply