Üks kõigi ja kõik ühe eest!

13164275_10208488561924365_3814560685101383623_n

mailly champagneMöödunud kolmapäeval külastas meie pisikest poekest Mailly šampanjamaja esindaja Xavier, et rääkida meile, millega nad seal tegelevad, ja jagada oma kirge kihisevate jookide vastu.

Mailly on Grand Cru küla Montagne de Reimsi keskmes. Täpsustuseks nii palju, et Champagne piirkonnas on kokku 319 küla, millest ainult 17 omavad Grand Cru staatusega veiniaedu. Mailly küla pälvis selle tiitli 1920. aastal.

Pärast esimest maailmasõda, kui kõik näis pime ja trööstitu, otsustas käputäis veinikasvatajaid oma jõud ühendada. Nii loodigi 1929. aastal Mailly Grand Cru nimeline kooperatiiv, kuhu on koondunud 25 perekonda, kelle valdustes on 70 hektarit veiniaedu (kriidine aluspinnas, 75% Pinot Noir’i ja 25% Chardonnay’d).

Tegu on 100% Grand Cru aedadega, mis omakorda jagunevad veel 36-ks erinevaks lieu-dit´ks. Lieu-dit on ajalooliselt kinnistunud nimeline maatükike, kus on omaenda terroir. Kuidas seda seletada? Kujuta ette, et sul on suur põlluke, kus on palju erinevaid peenraid ja erinevatelt peenardelt tulevad erineva maitsega porgandid, sest pinnas, päikese intensiivsus ning kaldenurk natuke erineb.

Erinevalt teistest tootjatest ei osta nemad marju kokku, vaid on ise korraga nii kasvatajad kui ka veinimeistrid. Igal esmaspäeval võetakse kõikidelt lieu-dit’delt marjaproove või jalutatakse aiast läbi, et näha, kas kuskil vajab mõni nimeline peenrake eritähelepanu või kui keegi avastab, et tema kolmel viinapuul on mingis piirkonnas näiteks kedriklestad või mõni muu marjasõber, siis antakse sellest teada, et teised sama peenra peal olevad naaberkasvatajad oskaksid valmis olla. Pealegi, igal lieu-dit´il valmivad marjad ka erinevalt, seega on korjeaeg erinevatel aegadel.

Liu-dit’de saak kääritatakse eraldi mahutites ja mõelge nüüd ise … 36 erinevat lieu-dit`d ning loomulikult ka Pinot Noir ja Chardonnay fermenteeritakse üksteisest eraldi. Lõpptulemuseks on terve ports maitsmist vajavaid veine, et ära eristada, kust ja millest mida kokku segada. Parimatelt aladelt ehk mõni aastakäiguisend jne. Non-vintage’i puhul peab aastast aastasse maitse olema muutumatu ja šampanjamaja kindlat stiili edasi kandev. Neisse segatakse hulka ka varasemaid aastakäike. Seega … see degusteerimine tundub isegi minu pisikese sommeljeepeakese jaoks ulmeline!

Loomulikult proovisime läbi ka rida šampanjasid. Teate, need meeldisid mulle! No jah, tegelikult ma šampanjat kunagi vabatahtlikult välja ei sülita ja see on minu puhul jook, mida võib juua iga kell ja igas asendis!

Minu jaoks tõusid esile Extra Brut, Rosé ja Blanc de Noirs. Kusjuures, tavalise non-vintage  Bruti kohta pole mul samuti miskit halba öelda. Ilus igapäevane all-day-drink. Isegi olen seda õhtuti kodus vaikselt libistanud. Extra Brut aga oli terav nagu nuga ning lõikas oma meresoolase rühikusega. See oli äge!!!
Roosas meeldis mulle lopsakas marjasus, kuid samas viskas sekka animaalseid noote. Ja Blanc de Noir, mida nad ise nimetavad oma mas: „mustaks lambaks”, oli olemuselt nagu punavein. Siinkohal ei saa kuidagi mainimata jätta, et isegi nende Demi-Sec üllatas mind. Mina, kes ma mõttes selle automaatselt „jubemagusaks” liigitasin, olin sunnitud eelarvamusest taganema. Kui muidu Demi-Seci puhul jääb jääksuhkru sisaldus vahemikku 32-50 grammi liitri kohta, siis Mailly omas oli seda 33 grammi liitri kohta.Tegelikult on see ikka suhteliselt madal, kas pole?

Teate, mis minu jaoks kõige eredama mulje jättis? See kirg, mida nägime Xavieri silmadest, kui ta oma šampanjast rääkis. Need silmad lausa pritsisid sädemeid …

Leave a Reply