sumedate suveõhtute pärlendav kaaslane

13466538_10208322621695963_5928076608202722625_n (1)

Päike paitab juba mõnusasti põski ja kätte on jõudnud siiderdamise aeg! Millal siis veel, kui mitte praegu?!

Paljudel lööb pähe automaatselt mingi tore plekkpurgis passiv tegelane … Tegelikult ma ei teagi, kas sellised isendid eksisteerivadki veel. Olen jaekaubanduses oma kindla trajektoori peal ning alkoholiriiulite vahele suurt ei roni.

Loomulikult on tegu isiklike eelistustega, aga siidri all pean mina silmas ehedat ja maahõngulist värskendavat jooki, mis on kääritatud naturaalsest siidriõunte või pirnimahlast. Kas teadsite näiteks, et pirnimahlast kääritatud joogi nimetus on hoopistükkis perry, mitte pirnisiider, nagu seda ekslikult kutsutakse?

Siidri puhul algab kõik ikka õuntest. Nende sordist sõltuvad nii maitseomadused kui ka kangus. Siidri tarbeks on aretatud sadu õunasorte, mis tahavad jahedamat kliimat ja niisama söömiseks eriti ei kõlba. Nad on väiksed, kõvad ning hapud vissid. Suhkrusisalduse järgi jaotatakse ubinad mõruks, magusmõruks, magusaks ja happeseks. Enamikus siidrites segatakse erinevaid sorte omavahel, vastavalt apellatsiooni reeglitele on sekka lubatud ka ühte pirnisorti lisada. Kuna siidriõunad ei sisalda eriti suhkruid, siis ei küündi ka siidri alkoholisisaldus väga kõrgele.

Saagikoristus toimub septembrist detsembrini ja õunad raputatakse spetsiaalsete traktorraputajatega puudelt alla, misjärel nad pestakse, purustatakse ning pressitakse. Kuna koortes pesitseb üks oluline komponent, tanniin, siis õunu eelnevalt ei koorita. Mahl filtreeritakse puhtaks ja kääritatakse, tulemuseks on vaikne ehk siis ilma gaasita õunavein. Teine kääritamine toimub mitu nädalat madalal temperatuuril kaanega kõvasti suletud terasmahutites, kus jook rikastub elava mulliga.

Ehedad siidrid jagatakse kolme klassi:

  • naturaalne siider – pastöriseerimata, samuti ei lisata käärimisel pärmi ehk siis kääritamistööga saab hakkama õuntes leiduv pärm. Enamasti on see kuiv ning kannab sildil aastakäiku ja geograafilist määrangut. Hägusus ning aktiivne pärmisus on siinkohal kvaliteedi näitaja. Näiteks Pays d`Auge’is kääritatakse siidrit naturaalse pärmisisalduse tõttu teist korda pudelis nagu šampanjatki.
  • brut – kuiv siider, mida kääritatakse suurtes roostevabades tankides ning pastöriseeritakse kõrgkuumusel, et tagada joogi värskus ja maitseomadused. Suhkrusisaldus on minimaalne.
  • doux – magusa maitsega siider, mille puhul käärimine katkestatakse, et jook sisaldaks jääksuhkrut. Või teine variant, et magusust timmitakse siidrile suhkru lisamisega tootmise lõppfaasis enne pudeldamist.

 

Suvi ja siider käivad ju käsikäes. Vahelüliks oleme seal meie!

Head siiderdamist, sõbrad

Leave a Reply