Monthly Archives: jaanuar 2016

kaktuseviin

Olen kindel, et pealkirja lugedes rändas teil mõte automaatselt tekiila ja Mehhiko peale, eks? Tihti räägime tekiilast kui kaktuseviinast, mis tegelikult ei vasta tõele, kuna sinine agaav, millest see jook valmib, kuulub hoopis liiliate sugukonda. Indiaanlased valmistasid kohalikust taimest ehk sinisest agaavist naturaalset alkohoolset jooki, mida nimetasid pulque’ks. Hispaanlaste saabumisega hakati pulque’t destilleerima ja nii
LOE EDASI

bioloogiline kell

Mõned veinid vajavad arenemiseks aega ja muutuvad aastatega aina paremaks. Noor valge vein on värske ning tema puuviljasus on pigem toores ehk need õunad-luuviljad, mida sa aroomis tunned, on olemuselt pigem valget värvi. Arenedes puuviljasus küpseb – õunad muutuvad kollaseks ja toored virsikud arenevad kuivatatud aprikoosideks. Kuid mitte ainult! Loomulikult tuleb juurde ka igasuguseid muid
LOE EDASI

bensiin veinis

Ehk olete kursis, et vanemale Rieslingile on omane petrooline aroomibukett, mille ta üldjuhul omandab pudelis küpsedes. Kuid mitte alati. Uues Maailmas lülitatakse niisutussüsteem veiniaedades teadlikult välja, et viia viinapuud stressiseisundisse ja tekiks toosama tore naftane nüanss. Nii saab seda nautida juba noores veinis. Alles veinidega sõbrunevate inimeste jaoks võib see olla päris ehmatav ja eemaletõukav
LOE EDASI

Kust tuleb veini magusus ja kuidas tekib alkohol?

Päris palju küsitakse poes veine, mis oleks ühteaegu nii magusad kui ka kõrge alkoholisisaldusega. Kas need kaks asja käivad käsikäes? Esmalt oleneb veini magusus viinamarjasordi iseloomust, päikese intensiivsusest ja marja küpsusastmest. Seega mängib olulist rolli aastakäik, selle ilmastikuolud ja kui pikalt lasti marjadel enne korjet küpseda. Mida rohkem marjad saavad päikest ja mida kauem nad
LOE EDASI