grüner veltliner

Arvan, et kõik külastajad, kes on minult valge veini soovitust küsinud, teavad päris hästi, et mulle meeldib Grüner Veltliner, sest alati tirin nad Austria riiuli eest läbi. No mis teha, ikka soovitad ju seda, mis endale meeldib …
Paar nädalat tagasi rõõmustas mindi uus Grüner, mida tuli igasse poodi vaid kolm pudelit. Tegu siis Kremstali piirkonnast tuleva Reserve veiniga, mille marjad korjatakse veiniaiast, kus keskmine viinapuude vanus on üle 50 aasta. Olin tol päeval Pärnu maantee poes. Esimene pudel rändas otsemaid külmikusse ja hiljem degusteerisime seda Tiiaga. Ega ülejäänud pudelidki kauaks riiulisse passima jäänud. Vaevu sain veini maitse suhu, kui juba olin viimase pudeli maha müünud.
Aga vein oli tore … Mõnusalt mineraalne, puuviljaselt mahlane ja järelmaitses jäi valge pipar keelele tantsu lööma. Igatahes nii mulle kui ka Tiiale oli ta täitsa mokkamööda.
Kui järgmisel päeval töö juurest Pärnu maanteelt läbi põikasin, uuris Egon minult, et kuidas mulle siis Grüner meeldis. Tal jäi vist kripeldama, et ei saanud isegi pudelit näha, ainult kuulis Tiialt, et vein olla kihvt olnud.
Õhtul Haaberstisse tööle minnes tervitasid mind sealsed kolm pudelit rõõmsalt naeratades ja paari päeva jooksul leidsid nemadki omale uued kodud. Kuhu kadusid, ei tea keegi… Vihjeks vaid, et kaks ostjat olid seda veini eelnevalt maitsnud ja kolmas oli vaid kuulnud, et vein on vahva …

 

Leave a Reply