rivetto

Osa meie meeskonnast käis külas Rivetto veinimajal, kelle veine on meil suur rõõm müüa. Kasutasin juhust ja ajasin veidi veinijuttu ka veinimaja omaniku Enrico Rivettoga

 

Kõigepealt soovin trivettoeid õnnitleda järjekordse Decanter Magazine’i auhinna puhul, mis anti teie 2009. aasta Barolo Leon Riservale. Siit ka minu esimene küsimus – kauaks seda suurepärast veini jätkub ehk kuidas mõjutab ühe hinnatuima veiniajakirja tunnustus tarbijate huvi?

Olen muidugi väga õnnelik Decanteri antud kuldmedali üle, kuid pean ütlema, et ma pole kunagi valmistanud veini reitingute nimel. Samas tõstavad auhinnad veinimaja prestiiži ja lisavad tuntust. Arvestuslikult tootsime ainult 3800 pudelit 2009 Barolo Leon Riservat ja ma võin öelda, et see on juba peaaegu otsas. Mõnisada pudelit laagerdub loomulikult minu erakeldris.

 

Minu järgmine küsimus puudutab eelmise sajandi seitsmekümnendaid ja kaheksakümnendaid aastaid, kui grupp Barolo veinimeistunnamed (3).jpgtreid võttis suuna matseratsiooni aja lühendamisele ja seeläbi vähem tanniinse veini valmistamisele, mis ei vajaks enam nõnda pikka laagerdusaega kui seni. Olen aru saanud, et see tekitas omal ajal palju poleemikat ning vaidlusi. Milline oli Rivetto positsioon sel ajal – kas sümpaatia kaldus traditsionalistide või uuendusmeelsete poolele?

Olen 37-aastane ja mul õnnestus olla niinimetatud uue Barolo valmistusviisi juures selle lõpuaastatel. Tunnistan, et pärast kooli lõpetamist umbes 1997. või1998. aastal proovisin lühemat ja intensiivsemat matseratsiooniperioodi, et olla samuti trendikas. Jätsin selle meetodi siiski üsna pea sinnapaika. Minu isa aga on veendunud traditsionalist ja suhtus sellesse juba alguses skeptiliselt. Igal juhul arvan, et asjad on uuesti muutumas. Minu jaoks on oluline pigem tanniinide kvaliteet. Näiteks suur osa munnamed (1)eie Barolost kääritatakse nõnda, et ainult 30% marjadest sisaldab seemneid, ülejäänu eemaldatakse. Nii saavutame nn vääristanniinid, samas hoidume mõrususest. Et vastata küsimusele paremini, ütlen, et me pole kunagi olnud liiga modernsed ega liiga traditsioonilised. Näiteks kasutame nii suuri kui ka väikeseid vaate (võimalusel mitte uusi), kuid minu jaoks on palju tähtsam aastakäigu tõlgendus ja püüe järgida selle eripära valmistamaks parimat võimalikku veini.


Minu kolmas küsimus puudutab Itaalia veiniseadusi. On need teie meelest liialt konservatiivsed? Küsimus lähtub osade tootjate petitsioonist üheksakümnendatel, mille eesmärk oli vähendada Barolo koostises nõutavat Nebbiolo osakaalu 100 protsendilt üheksakümnele. Põllumajandusministeerium lükkas selle küll tagasi, kuid ajalooliselt on ju Nebbiolole vajadusel pisut Barberat hulka segatud?

Arvan, et Barolot tuleks valmistada 100% Nebbiolost, kuid on tõsi, et minevikus kasutati osaliselt Barberat, andmaks veinile ümarust ja tumedamat värvi. Tänapäeval on aga olulisem just Nebbiolot populariseerida, sest me teame aina rohkem selle väärissordi suurepäraste omaduste kohta ja seeläbi oskame valmistada paremat veini.


unnamed (5).jpgtRivetto valikus on huvitav pool-aromaatne valge vein Nascetta. Sellele sordile on iseloomulik üsna pikk potentsiaal. Kuidas hindate 2013. aastakäigu veini ise – on ta juba piisavalt küps?

Nascetta on uus väljakutse – vana ja üpriski tundmatu sort, see-eest suurepärase potentsiaaliga. Arvan, et Langhe Nascetta Borea 2013 on hea mineraalsuse ja happesusega vein, lisaks erinevad finessid, mis peaks 2016. aasta suveks paraja tasakaalu saavutama ning siis on teda paras ka juua. Jälgime selle veini arengut huviga, sest kasutame nüüdsest keeratavat kapselkorki, mis aitab oksüdeerumist ära hoida. Me oleme oma katsetustega alles algusjärgus, aasta-aastalt saame selle sordiga kogemusi juurde, andke pisut aega ja usun, et tulemas on midagi suurt.

 

Millal viimati nautisite tõeliselt head mitte-Piemonte päritolu veini? Ehk meenub, mis see oli?

See oli Nerello Mascalese Etnalt. Olin pimedegustatsioonil väga üllatunud, uskudes et tegemist on mõne Põhja-Piemonte NebbiolRivettooga.

 

Kuidas hindate käesolevat veiniaastat? Olen kuulnud, et ootused on suured. Vastab see tõele?

Usun, et tänavuse aastakäigu üle ei tohiks keegi Itaalias nuriseda. Meil oli talvel-kevadel palju vihma, sellele järgnes kuum suvi ja soe september. Korjeperiood algas tavapärasest 15 päeva varem. Tulemuseks on ümarad tanniinid, rikkalik puuviljasus ja mitte ülemäärane alkohoolsus, mida võiks ometi kuumalt suvelt eeldada. Korje oli küll varajane, kuid masseratsioon oli kiire ning kõrvalekalleteta. See on oluline, et saada heas tasakaalus struktuurseid veine.

 

Kuidas te iseloorivettomustaks Nebbiolosid, mis on tehtud teistes Itaalia osades, näiteks Valtellinas?

Nebbiolot ei tehta ainult Valtellinas, vaid ka Põhja-Piemontes, Valle d’Aostas ja mõnel pool Sardiinias. Nende erinevuseks on väiksem täidlus ja viimistletud tanniinid, nad on elegantsed ja kui hästi tehtud, sarnanevad Pinot Noiriga. Meie Nebbiolod on aga rikkalikumad ja komplekssemad. Igal juhul usun, et me kõik peame Nebbiolo kasvatamist privileegiks, arvestades selle marjasordi unikaalsust ning potentsiaali.

Egon Seinberg

eDrinksi sommljee

Leave a Reply